Milles asi? Igal aastal loobuvad sajad noored hariduse omandamisest ega jõua ka tööturule

Igal aastal on Eestis ligi 700 noort, kes ei jätka pärast põhikooli oma haridusteed. Tööturul on need noored automaatselt aga nõrgemas positsioonis, mistõttu süveneb ka kvalifitseeritud tööjõu probleem. Lahendusena näeb haridusministeerium õppimiskohustuse ea pikendamist.

Hetkel näeb seadus ette Eestis kohustusliku hariduse omandamise 7.-17. eluaastani või kuni põhikooli lõpuni. See tähendab, et pärast põhihariduse omandamist on noorel ise õigus otsustada, kas ta suundub tööturule või jätkab õpinguid. See on loonud aga olukorra, kus sajad noored jäävad igal aastal kõrvale nii haridusest kui ka tööturult.

"Neid on palju. Võib öelda, et igal noorel, kes väljub haridussüsteemist põhiharidusega, on mõnes mõttes risk jääda vaesusesse. Kui me vaatame, mis on põhjused nende noorte staatuse taga, siis enamasti ongi kas madal haridustase või kutseoskuste puudumine," ütles HTK-i kutseharidusreformi juht Triin Laasi-Õige.

Õppekohustuse ea pikendamise tulemusel peaks õpe noorte jaoks muutuma ka paindlikumaks, sest näiteks kutsehariduses suurendatakse põhikooli järgseid õpivalikuid. Ühe muudatusena on tulevikus kutsekoolidel võimalik pakkuda ka statsionaarset üldharidusõpet.

Tallinna Kopli Ametikooli direktori sõnul on õppekohustuse pikendamine igati õige otsus, kuid statsionaarse üldhariduse variandi osas jääb ta skeptiliseks. "Ma arvan, et ta toob ametikoolidesse rohkem noori sellepärast, et inimeste või õpilaste valik võiks olla esmane tööoskuste kujundamine ja oskus elus hakkama saada. Küsimus on, kas kutsekool ja gümnaasium muutuvad omavahel konkurentideks. Ehk siis, miks peaks õpilane valima 4-aastase kutsehariduse juures gümnaasiumihariduse, kui ta võib selle gümnaasiumihariduse saada kolme aastaga gümnaasiumis?" tõi direktor Kaspar Kaugija välja.

Tõsiasi on see, et täna ei ole kutsekoolid noorte jaoks sugugi nii atraktiivsed kui gümnaasiumid. Ametikoolidel on jäänud külge raamistus kindla eriala näol ning teismelisena tundub noortel sellise otsuse langetamine tihti hirmutav.

"Tänased kutsehariduse õppekavad on hästi selgele ametile suunatud. Ehk et kui ma asun õppima tisleriks, siis tislerina ma ka lõpetan, mul ei ole siin ümbermõtlemise maad. Kui me räägime gümnaasiumi õppekavadest, siis gümnaasiumis me küpseme. Me mõtleme ümber, me õpime iseennast tundma. Ja ma näen, et samasugust ruumi küpsemiseks, enese tundmaõppimiseks, võib-olla teistsuguste valikute tegemiseks me peame ka kutseharidusse sisse programmeerima," lisas Triin Laasi-Õige.

Täna on suur enamus kutsekoolides õppijatest üldse täiskasvanud, kes on asunud ümber õppima. Reform näeb ette täiskasvanute õppe piiramist, et teha ruumi noortele, kes peaksid peale reformi elluviimist hakkama ametikoolidesse tunglema.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.