Kas Coca Cola Zero tekitab vähki? Ekspert hindab magusaineid: kõik võib olla mürk, oleneb annusest

"Kõik võib olla mürk, oleneb annusest," viitab Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse direktori asetäitja riskihindamise valdkonnas, Mari Reinik 16. sajandi Šveitsi arsti ja loodusteadlase Paracelsuse ütlusele.

"14. juulil avaldasid Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni Lisaainete Komitee (JECFA) eraldiseisvad ja teineteisest sõltumatud hinnangud aspartaami kohta. Mõlemas hinnangus tõdetakse, et aspartaami tarbimise ja vähi tekke vahel on mõnedes teadusuuringutes leitud seos,  kuid tõendid on piiratud ja ei saa välistada, et positiivne seos tuleneb muudest teguritest," selgitab Reinik.

"Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur klassifitseeris aspartaami võimalikuks kantserogeeniks (grupp 2B). JECFA hinnangus võeti arvesse reaalselt tarbitavad aspartaami kogused ja olemasoleva info põhjal leiti, et kogutud tõendid ei anna alust senise aktsepteeritava päevase doosi ADI (0–40 mg/kehamassi kg/päevas) muutmiseks," lisab ta.

Aspartaam on kunstlik magusaine, mida on alates 1980. aastatest laialdaselt kasutatud erinevates toidu- ja joogitoodetes, sealhulgas dieetjookides (näiteks Coca-Cola suhkruvabade karastusjookide sarjas), närimiskummides, želatiinis, jäätises, piimatoodetes, hommikuhelvestes, hambapastas ja ravimites, vahendab WHO.

"Vaatamata sellele, et aspartaam on üks enim uuritud magusainetest, leiti mõlemas hinnangus, et aspartaami tarbimise ja vähi tekke seoste kinnitamiseks on vaja suuremal hulgal ja paremaid teadusuuringuid. Magusainete ülehindamine on prioriteet ka Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) jaoks. Hindamise käigus analüüsib EFSA veelkord kõiki asjakohaseid teadusuuringuid võimalike tervisemõjude kohta, protsessiga loodetakse lõpule jõuda 2024. aasta jooksul," kinnitab Reinik.

Magusaineid sisaldavaid toite tuleks võimalusel tarbida vähe.

Reinik sõnab: "Toiduvalikute tegemisel peaksid inimesed jälgima, et nende toitumine oleks tasakaalustatud, mitmekesine ja mõõdukas. Magusaineid sisaldavaid toidud kuuluvad Eesti toitumis- ja liikumissoovituste kohaselt maiustuste ning magusate näkside gruppi, mida võiks tarbida vähe. Kuna lisaainete nimetused või E-koodid peavad olema toidupakenditel ära toodud, on nende tarbimist soovi korral alati võimalik kas vähendada või lausa vältida."

Tavapäraselt tarbitavates kogustes ei tohiks aspartaami tarbimine tervist ohustama.

"Kõikide ülimagusate magusainete kasutamine on lubatud ainult vähendatud energiasisaldusega, kaariest mittetekitava, lisatud suhkruta või eritoitudes, kasutuskogustele on kehtestatud maksimaalsed piirnormid," kinnitab Reinik.

Ta lisab, et kuna ülimagusad magusained on suhkrust palju magusamad, lisavad toidutootjad neid reeglina toidule maksimaalsest piirnormist väiksemas koguses.

"Aspartaami keskmine päevane tarbimine jääb nii lastel kui ka täiskasvanutel alla ADI (lubatava päevakoguse), ka suurtes kogustes tarbijatel. Selleks, et 70 kg kaaluv täiskasvanud inimene saaks toiduga ADI-t (lubatavat päevakogust) ületavas koguses aspartaami, peaks ta ära jooma vähemalt 4,7 liitrit aspartaamiga magustatud karastusjooki (eeldusel, et tootja on kasutanud maksimaalset lubatud kogust ning muud aspartaami sisaldavat toitu sel päeval ei tarbita). Seega tavapäraselt tarbitavates kogustes ei peaks aspartaami tarbimine tervist ohustama."

Kas mõni magusaine võib olla tervisele ka täiesti ohutu?

"Siin tuleks tagasi minna 16. sajandi Šveitsi arsti ja loodusteadlase Paracelsuse ütluse juurde: kõik võib olla mürk, oleneb annusest. Seda tänapäeva toitumise konteksti viies tuleb jätkuvalt rõhutada mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise põhimõtet," räägib Reinik.

"See tähendab, et tuleks süüa erinevate tootjate poolt toodetud erinevaid toite ning mõõdukas koguses. Teaduspõhiste riskihinnangute alusel heaks kiidetud magusainete tarbimine väikestes kogustes ei peaks kujutama endast ohtu meie tervisele," lisab ta.

Suhkruvabade toodete ostmisel peaks pöörama tähelepanu märgistusele.

"Jälgida tuleks toote märgistust, millelt saab infot tootes kasutatud lisaainete kohta (kas lisaaine nimetusena või E-koodina). Aspartaami (E 951) kasutamise puhul on tootel lisaks märge "sisaldab fenüülalaniini allikat". Selline tähistus on hoiatuseks haruldase ainevahetushaiguse fenüülketonuuria põdejatele. Kõikide magusaineid sisaldavate toitude nimetuse juures peab olema ka märge "Magusaine(te)ga" või kui on lisatud ka suhkrut, siis "Suhkru(te) ja magusaine(te)ga"," selgitab Reinik.

Ta lisab: "Võiks jälgida, et ei tarbitaks suurtes kogustes ühe tootja poolt toodetud samu tooteid. Mitmekesisus toitumisel vähendab lisaks keemilistele ja bioloogilistele ohtudele ka teatud toitainete puuduse tekkimise või liigses koguses saamise ohtu."

• Sisuturundus

Olümpiavõitja Sir Mo Farah: nutikas tehnoloogia aitab paremini treenida ja oma potentsiaali täielikult ära kasutada

• Sisuturundus

Rännak minevikuradadel Lavassaares – avasta Eesti ainsa töötava aururongi kodu Muuseumraudteel