Praegu saavad Eestis ajutist kaitset ligi 35 000 Ukraina sõjapõgenikku

Kaks aastat pärast Venemaa tähemahulise sõja algust Ukraina riigi ja rahva vastu omab Eestis 2024. aasta veebruari keskpaiga seisuga ajutist kaitset kokku ligi 35 000 Ukraina sõjapõgenikku.

Venemaa täiemahulise sõja järel on Eestis ajutist kaitset taotlenud kokku ligi 51 000 sõja eest põgenenud inimest. Eestisse saabunud sõjapõgenikud on riigi toele saanud loota ka erinevate sotsiaaltoetuste näol.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul meenutab Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas, et vabadus ja rahu, ühes inimõiguste ja harjumuspärase elurütmiga on haprad ning võivad üleöö muutuda ajalooks ja asenduda vabadusvõitlusega oma maa ja rahva nimel. "Eestis teame me selle kõige traagilist tähendust liiga hästi. Seetõttu olemegi nii SKP põhjal kui per capita üks suurimaid Ukraina toetajaid ja seda nii sõjalise- kui humanitaarabi, Ukraina ülesehitamise kui sõjapõgenike vastuvõtmise osas. Just sõjapõgenike abistamine on näidanud meie inimeste südameheadust, abivalmidust ja kaastundlikkust," rääkis Riisalo.

„Soovin, et ukrainlastel avaneb juba pea võimalus turvaliselt kodumaale naasta, sest riigi ülesehitamine vajab iga ukrainlase panust. Toetame Ukraina inimesi ning Ukraina riiki näitamaks Venemaale: Ukraina ei ole üksi,“ lisas Riisalo.

„Sõjapõgenikele pakutud toetused moodustavad vaid väikese osa üldisest hüvitiste summast, kuid näitavad meie solidaarsust kõigi nende inimeste suunal, kes on pidanud oma koduriigist põgenema. Iga põgenikele pakutud toetusmeetme taustal on mitmete asutuste suur töö ja pingutus ning tänu sellele on paljud sõjapõgenikud leidnud Eestis töö ja iseseisva eluaseme ning saavad nüüd omakorda Eesti ühiskonda panustada,“ sõnas sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov.

Ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenikel on võimalus saada samu toetusi, mida saavad Eesti elanikud. Näiteks maksab sotsiaalkindlustusamet ajutise kaitse saajatele perehüvitisi lastega peredele, puudetoetusi puuetega inimestele ning toetusi ja pensioni vanemaealistele inimestele.

2022. ja 2023. aastal makstud perehüvitisi kokku 490 miljoni euro eest. Võrreldes kogu perehüvitiste saajate hulka, moodustavad sõjapõgenikud tervikust ligi kaks protsenti. Vanemahüvitisi maksti 2023. aastal 350 miljoni euro eest, mille saajatest moodustavad Ukraina sõjapõgenikud 0,45 protsenti.

Eelmisel aastal makstud puudetoetustest on sotsiaalkindlustusamet ajutise kaitse saajatele maksnud 0,81 protsenti hüvitise kogusummast. Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikest pensionäridele hüvitab sotsiaalkindlustusamet ka Eestis kehtiva rahvapensioni ja inimese välispensioni vahe, mis moodustab mullusest rahvapensionile eraldatud summast 0,19 protsenti.

Sotsiaalkindlusameti poole on erinevate küsimustega pöördunud kahe aasta jooksul kokku 22 500 korral. Mullu langes kliendipöördumiste arv enam kui poole võrra 15 500-lt 7000 pöördumiseni.

Majanduslikult raskesse olukorda sattumise korral makstakse toimetulekutoetust ka ajutise kaitse saajatele. Kui 2022. aasta perioodil märtsist detsembrini moodustasid sõjapõgenikud 62 protsenti kõigist toimetulekutoetuse saajatest, siis 2023. aastal moodustasid sõjapõgenikud 44 protsenti kõigist toetuse saajatest. Tööturule on jõudnud enam kui pooled tööealistest ajutise kaitse saanud inimestest.

Ukraina sõjapõgenikke on abistatud ka majutusega. Eestisse saabudes oli sõjapõgenikel võimalik peatuda lühiajaliselt riigi poolt pakutavatel ajutistel majutuspindadel. Hiljem, kui liiguti ajutiselt majutuskohalt püsivasse elukohta, oli võimalik taotleda ühekordset hüvitist üürisuhte alustamisega seotud kulude katmiseks. Eelmise aasta lõpu seisuga on sotsiaalkindlustusamet lühiajaliselt majutanud kokku 24 980 inimest.

„Olen väga tänulik vabatahtlikele nende hindamatu panuse ning sotsiaalkindlustusameti töötajatele kiire ja otsustava tegutsemise eest, lisaks kõikidele eestimaalastele, kes väga erineval moel Ukraina sõjapõgenikke abistanud on,“ lisas sotsiaalkaitseminister Riisalo.