Spetsialist vastab: näohooldus TikTokis ehk retinool ja hüaluroonhape - on neid päriselt vaja?

Sotsiaalmeediast on võimalik leida ohtralt videosid erinevate näohooldusnippidega. Osad kasutavad päevas kümneid erinevaid nahahooldustooteid, teised soovitavad näohoolduseks erinevaid aineid. Viimaste hulka kuuluvad näiteks retinool ja hüaluroonhape. Kas need on ka tegelikult meie nahale kasulikud ja kahjutud ning mida need täpsemalt teevad? Ja mida ning kui palju igapäevaseks näohoolduseks tegelikult vajame?

Dermatoloogiaõe taustaga Confido Meditsiinikeskuse Esteetika kliiniku esteetilise meditsiiniõe Britten Kaleva sõnul on retinool sisult A-vitamiin, mis on rasvlahustuv. “Retinool kuulub retinoidide perekonda, lisaks retinoolile kuuluvad sinna veel ka retinooli estrid, retinaaldehüüd ning retinoehappe estrid,” täpsustas ta ning lisas, et praegu kohtame kosmeetikatoodetes enim just retinooli, mis antioksüdandina soodustab rakkude uuenemist.

“Kuna retinool on väga hea imendumisvõimega, toimib ta rakutasandil ka naha sügavamates kihtides, aidates seega uuendada marrasknahka ehk epidermist. Seetõttu on retinool laialdaselt kasutuses just vananemisvastase toimeainena.” Lisaks on retinoolil rasueritust reguleeriv toime. Kuna see pärsib rasunäärmete ületalitlust, sobib see suurepäraselt kasutamiseks ka akne korral.

Teine rohkelt propageeritav aine on hüaluroonhape, mille näol on Kaleva sõnul tegemist ainega, mida leidub ka meie organismis. Tema eesmärgiks on siduda vett, stimuleerida elastiini ja kollageeni sünteesi ning kaitsta nahka vabade radikaalide eest. Just seetõttu on hüaluroonhappel naha tervises oluline roll täita. Kuna see seob hästi vett, siis väljendub see naha niiskustasakaalus. “Nooremas eas on meil hüaluroonhappe kontsentratsioon organismis suurem, vanusega see aga paraku väheneb. See selgitab ka naha nooruslikkust ja siledat tekstuuri. Peened kortsud on ka seetõttu vähem nähtavamad,” selgitas esteetilise meditsiini õde.

Tema sõnul võib nii retinooli kui ka hüaluroonhapet igapäevases nahahoolduses kasutada, kuna viimane aitab näiteks kaasa naha niiskustasakaalu säilitamisele, silub peenikesi kortse ning annab nahale prinkust. Lisaks aitab nahka uuendada, võitleb vabade radikaalidega ning stimuleerib kollageeni ja elastiini produktsiooni. “Oluline on meeles pidada, et raseduse ja imetamise ajal ei tohi retinooli kasutada, kuna retinool on teratogeenne. See tähendab, et retinooli kasutusega suureneb oht loote väärarengute tekkeks,” toonitas ta.

Liigne nahahooldus ja halbade soovituste järgimine võib lõppeda arsti vastuvõtuga

Esteetilise meditsiiniõe sõnul on talle sotsiaalmeedias näohoolduse soovituste osas tugevalt silma jäänud arvamus, et päevitunud nahk on tervislik. “Olen näinud soovitusi, et enne päikselisse kohta reisimist on soovitatud käia paar korda solaariumis päevitusele nii-öelda “baaspäevitust” saamas, vältimaks naha põlemist intensiivse UV-kiirgusega kohta reisides. See on totaalselt vale ning soovitan tungivalt see esimesel võimalusel lõpetada,” lükkas ta müüdi ümber ning lisas, et solaariumid on naha tervise seisukorrast kahjulikud ning tõstavad pahaloomulise nahakasvajate tekkeriski.

Samuti jookseb tema sõnul soovitustest pidevalt läbi toodete ülekasutuse propageerimine ning teadmatusest või soovist saada kõikide aktiivainete toimeid samaaegselt. Kaleva tõdeb, et see võib viia omakorda naha liigse koormamiseni, mis lõppeb sellega, et teeme nahale kasu asemel hoopis kahju. “Nahahooldus ei pea endas sisaldama kümmet erinevat sammu nii hommikuse kui õhtuse nahahooldusrutiini ajal,” soovitas Kaleva.

Ta hoiatas, et korraga liiga palju erinevaid tooteid kasutades suureneb risk nahaärrituse ja/või allergiate tekkeks. “Teatud aktiivained ei sobi omavahel kokku, mistõttu võib tekkida nahaärritus. See võib omakorda viia kontaktdermatiidi või perioraalse ehk suuümbruse dermatiidi tekkeni, mis vajab teatud juhtudel ka arstlikku sekkumist,” selgitas esteetilise meditsiiniõde.

Nahaärritusi võivad tekitada omavahel kokkusobimatud tooted, näiteks C-vitamiin ning AHA (alfahüdroksühape) ja BHA (beetahüdroksühape) happed. AHA ja BHA hapete näol on tegemist keemiliste koorijatega, mis eemaldavad peamise kihi, muutes naha siledamaks. “Samuti ei sobi samal põhjusel omavahel kokku ka retinoidid ja C-vitamiin ning niatsiinamiid. Kui neid kasutada erinevatel ajahetkedel, näiteks C-vitamiini hommikul ning retinooli õhtul, siis sellega vähendame nahaärrituse riski ning saame siiski mõlema toimeaine efekti nahale,” selgitas ta ning lisas, et retinoidid on sobilikud kasutamiseks ka õhtusel ajal, kui päikesekiirgust ei ole, sest nad muudavad naha valgustundlikuks ja seetõttu suureneb naha päikesepõletuse risk.

Kõik algab nahatüübist

“Ei ole olemas universaalseid tooteid ning lahendusi, mis sobiksid kõigile,” toonitas Confido Meditsiinikeskuse Esteetika kliiniku esteetilise meditsiiniõde Britten Kaleva. Just selle tõttu mängib nahatüüp nahahoolduse juures väga olulist rolli. Nahatüüpi määrab reeglina vastava hariduse saanud spetsialist. Tihtipeale on selleks kas dermatoloogiaõde, esteetilise meditsiini õde, dermatoloog või kosmeetik. Nahahaiguste osas soovitab Kaleva kindlasti pöörduda otse dermatoloogi poole.

Lisaks on võimalik nahatüüpi kindlaks määrata ka kodustes tingimustes. Kaleva soovitab sel puhul üle vaadata naha seisukord ning mõelda, mismoodi end oma nahas tunneme. Tähelepanu peaks pöörama asjaoludele, ega ei esine liigset naha rasusust või kuivsust, naha üleliigset pingultunnet, sügelust, kipitust ja valulikkust. “Visuaalsel vaatlusel saab hinnata, kas nahatoon on ühtlane või esineb heledamaid või tumedamaid laike nahal. Saab hinnata, ega ei esine üleliigset naha punetust või põletikulisi koldeid nagu näiteks vistrikud. Selle pinnalt annab teha oletusi, missugune on nahatüüp. Kui siiski inimesel jääb ebaselgeks, mis tüüpi nahk tal on ning missuguseid nahahooldustooteid kasutada, võiks pöörduda spetsialisti poole,” selgitas ta.

Kui palju ja millises järjekorras peaks igapäevaselt nahahoolduseks kasutama?

Britten Kaleva paneb inimestele südamele, et eelpool mainitud infot silmas pidades varieerub igapäevaselt kasutatavate toodete kogus küll suuresti nahamurest, kuid nahahoolduse puhul võiks pidada meeles põhimõtet less is more (vähem on rohkem - toim.). Tema sõnul on universaalne soovitus igapäevaselt naha puhastamine, niisutamine ning päikesekaitse. “Kui see baasharjumus on saavutatud, võib hakata igapäevasesse nahahooldusesse lisama erinevaid aktiivaineid, millega nahka toita,” nentis ta.

Klassikaline nahahooldusrutiin algab naha puhastusega kas pesukreemi või -geeliga. “Seejärel võiks nahale kanda niisutavad komponendid - kas siis seerumi või kreemi kujul. Juhul, kui inimesele on nahahaiguse tõttu arsti poolt välja kirjutatud lokaalsed ravimid, peaks need kandma otse puhastatud nahale,” soovitas Kaleva ja nentis, et seejärel võib kasutada nahal sobivat niisutavat toodet. Nahahoolduse viimase viimistlusena soovitas ta kasutada ka laiaspektrilist päikesekaitsekreemi kahjulike UV-kiirte kaitseks. Suvisel ajal võiks UV-faktor olla SPF50 ning talvisel perioodil piisab meie laiuskraadil ka 30SPF kaitsest.