Ettevaatust! Puugihaigused kulgevad sageli sümptomiteta

Juba varakevadel ilmusid esimesed postitused sotsiaalmeediasse hoiatustega puukide aktiivsusest. Olgu see paks mets või linnapark, on puugid liikvel ja kannavad haigusi, mis võivad olla inimesele eluohtlikud.

Maailmas on kirjeldatud üle 10 erineva puukidega leviva haiguse, kuid Eestis levitavad puugid peamiselt puukborrelioosi (Lyme'i tõbi), puukentsefaliiti, riketsioose, anaplasmoosi ja babesioosi.

Suurim risk nakatuda on inimestel, kes viibivad palju looduses (näiteks metsamehed, matkajad). Samas tasub meeles pidada, et puuke ei leidu ainult metsas, vaid ka linnaparkides, koduaedades jne.

Puukborrelioosi vastu vaktsiini kasutusel ei ole. Puukentsefaliidi vastu on olemas efektiivne vaktsiin, kuid peab siiski arvestama, et vanemaealistel võib vaktsineerimisjärgne immuunsus olla nõrgem ja püsida lühemat aega.

Puukidega levivate haiguste sümptomid on sageli mittespetsiifilised (palavik, halb enestunne, pea- ja lihasvalud), kuid võivad kaasneda ka nahalööbed. Puukborrelioosi korral on sagedasemaks sümptomiks puugi hammustuskohal tekkiv punetav laik, mis on vähemalt 5 cm läbimõõduga ja sageli laieneb. Selle esinemise korral peaks pöörduma perearsti poole.

Kuna puukide aktiivsus sõltub temperatuurist (puugid muutuvad aktiivseks kui temperatuur on üle 7˚C) võivad kliimamuutused (lühike ja soe talv) puukide aktiivset aega mõjutada. Samas mõjutavad puukide aktiivsust ka muud tegurid nagu õhuniiskus.

Eestis registreeritud haiguste statistika on saadaval Terviseameti kodulehel. Samas peab arvestama, et nii entsefaliit kui ka borrelioos kulgevad sageli sümptomitevabalt või kergete haigusnähtudega. Sellistel juhtudel inimesed enamasti arsti poole ei pöördu ning need nakatumised statistikas ei kajastu.