Amazonase vihmametsa murdepunkt võib jõuda kätte 2050. aastal

Amazonase vihmamets on nii tugeva surve all, et selle ökosüsteem võib kokku variseda juba 2050. aastal, näitavad värsked uuringud, hoiatades ränkade tagajärgede eest kogu maailmale.

Amazonase vihmamets sisaldab üle 10 protsendi maailma elurikkusest ning aitab stabiliseerida maakera kliimat, sest talletab ligikaudu kahekümne aasta heitkoguste jagu süsinikdioksiidi.

Ulatuslikud raietööd, põud, tulekahjud ja temperatuuri tõus on aga hakanud vähendama Amazonase metsade võimet šokke taluda ning seetõttu hoiatavad teadlased, et varsti võib jõuda kätte "murdepunkt", millest alates on ökosüsteemi muutused pöördumatud.

Ajakirjas Nature avaldatud artikli põhjal on rahvusvahelise teadusrühma hinnangul 10-47 protsenti Amazonasest 2050. aastaks kaitsetu stressi eest, mis võib viia ökosüsteemi ulatuslike muutusteni.

Selle tulemusena võib ökosüsteem lakata süsinikku sidumast või isegi hakata seni talletatud süsinikku vabastama, mis kiierndab maakera soojenemist veelgi.

"Me liigume potentsiaalse suure murdepunkti poole ja võime olla sellele lähemal, kui seni arvatud," ütles uurimistöö juhtautor, Brasiilias Florianópolises asuva Santa Catarina ülikooli teadlane Bernardo Flores.

Uuringute põhjal võib Amazonases 2050. aastaks muutusi tuua enneolemate veestressi tase.

Selle mõjul muutuvad mõned vihmametsa alad valge liivaga savannideks, mis ongi juba hakanud metsapõlengute järel laienema. Teised piirkonnad võivad kattuda laiguti tuld taluvate puudega, mille vahel laiuvad invasiivsed rohumaad.

Niiskemad alad jäävad degradeerunud metsadeks, kus on praegusest märksa vähem liike ning vohavad kiiresti kasvavad taimed nagu bambus.