Laserepilatsiooni tõed ja valud! Spetsialist: kiirgusoht ja nahakahjustused puuduvad

Suvi on täies hoos ja rannahooaeg on avatud! Parim aeg on siledateks jalgadeks, aga vahatamine on valus, raseerida ei viitsi ja laserepilatsioonist ei tea midagi. Viimase kohta uurisimegi, mis see täpsemalt on ja kas laserepilatsiooni on ohutu.

Alustuseks pean mainima, et mina reporterina tegin vea. Mina esitasin küsimused teemal "laserDepilatsioon", kuigi mõtlesin siiski "laserepilatsiooni". Õnneks esteetilise kliiniku õde ja kosmeetik Margarita Raag sai aru, mille kohta ma päriselt küsida tahtsin ja seletas mulle, mis on kahe protseduuri vahe:

"Kehakarvade eemaldamise kaks põhilist viisi on epilatsioon ja depilatsioon.
Depilleerimine on karvade eemaldamine, mis toimub ilma karvanääpsu vigastamata. See jätab uuele karvale võimaluse alustada kasvu samast nääpsust, depilatsiooni hulka kuuluvad sugaring, vahatamine, raseerimine, depilatsioonikreem.
Epileerimine on karvanääpsu kahjustamine välistades edasist karvakasvu, see on kardinaalsem meetod, mille hulka kuuluvad elektriepilatsioon, foto-ja laserepilatsioon , millel on kestvam mõju."

Mida pakub laserepilatsioon rohkem kui ise kodus raseerimine?

Laserepilatsioon on tõhus karvaeemaldusviis. See annab püsiva tulemuse, hävitades karvasibula, mis hoiab ära uute karvade moodustamist ja kasvu. Iga protseduuriga karvakasv väheneb, karvad muutuvad õhemaks ja nõrgemaks, see tähendab, et igapäevaselt enam raseerima ei pea. Karvakasv aeglustub, ning läbi selle väheneb nahaärritus ning sisse kasvanud karvad, nahk näeb välja palju siledam ja ühtlasem. Erinevalt raseerimisest, mida on vaja korrata iga 2-5 päeva tagant (üks odavamaid meetodeid, aga ka kõige lühiajalisema mõjuga, võib kergelt ennast lõigata, võib tekitada nahaärritust), laserepilatsiooni tehakse 4-8 (vahest rohkem) nädalase intervallidega, mis omakorda säästab aega ja muudab elu mugavamaks.

Kas tulevad ainult naised või on mehi ka?

Viimasel ajal laserepilatsioon on populaarsemaks muutunud ka meeste hulgas. Meil on üsna palju meessoost patsiente, kes juba peale esimest protseduuri tundsid suurt erinevust ja jätkasid kuuriga. Kuna kasutame kaasaaegseid laserseadmeid, siis protseduur on üsna valutu ja isegi mehed taluvad protseduuri ilusti (meeste valulävi erineb naiste omast ). Meditsiinilised näidustused meeste laserepilatsiooniks on individuaalne raseerimisseadmete talumatus, korduv follikuliit, suur hulk sisse kasvanud karvu, või isiklik soov epileerida (nt liigne higistamine). Meeste puhul on tavapärane, et karvu soovitakse eemaldada rinnalt ja seljalt. Seljalt ei saa ise karvu eemaldada ja ideaalne lahendus ongi laserepilatsioon.

Ma usun, et üks suurimaid hirmukohti patsiendil on just sõna "laser". Kas laserepilatsioon on ohutu?

Laserepilatsioon on üldiselt ohutu protseduur, kuna laserkiir mõjutab ainult piirkondi, mis sisaldavad pigmenti. Kiirgusoht ja nahakahjustused puuduvad. Siiski on see meditsiiniline protseduur, millel mõned vastunäidustused ikka on (rasedus ja imetamine, tätoveeringud töötlevas piirkonnas, värske ja intensiivne päevitus, mõned ravimid jt). Enne protseduuri teeb spetsialist konsultatsiooni, mille käigus selgitab, kas patsiendi naha - ja tervislik seisund lubab protseduuri läbi viia. Laserepilatsiooni protseduuri võib teostada ainult meditsiinilise haridusega koolitatud spetsialist, mis tagab efektiivse ja ohutu protseduuri.

Kuidas tuleks valmistuda kui tulla epileerima?

Kolm nädalat enne protseduuri tuleb vältida otsest päikesevalgust ja solaariume, spraypäevitust ja mitte kasutada isepruunistavaid kreeme. Päev enne protseduuri tuleb karvu raseerida, optimaalne karvade pikkus on 1-2mm. Kui on piikonnad, kuhu ise ei ulatu (nt selg) siis spetsialist saab pakkuda abi raseerimisel enne protseduuri teostamist. Juhul kui enne laserepilatsiooni on tehtud vahatamisi, sugaringu, depilaatoriga või pintsettiga protseduure, siis viimasest eemaldusest peab olema möödunud vähemalt 3-4 nädalat. Protseduuri päeval vältida kehaõlide kasutamist.

Kui populaarne on laserepilatsioon võrreldes vahatamisega?

Näiteks suhkru- või sooja vahatamise eelduseks on vähemalt 5–6 millimeetri pikkune karv, et seda saaks efektiivselt eemaldada. See tähendab, et karvu peab ikka kasvatama, mis tegelikult ei ole alati esteetiline ja mugav. Protseduur on üsna valulik, eriti intiimpiirkonnas. Tihti peale vahatamist tekkib ka ärritus ja karvad kasvavad sisse, tekitades põletikku, mida äärmisel juhul tuleb opereerida. Laserepilatsiooni abil saame eemaldada nii nähtavaid, kui ka sissekasvanud karvu. Võrreldes vahatamisega on see palju valutum, mugavam ja kiirem protseduur, mis ei nõua karvade kasvatamist visiitide vahel. Laserepilatsiooniga ei suuda võistelda ükski teine karvaeemaldusmeetod, ja seega, minu arvates on see kõige populaarsem.