Juba 11. kord! Mida uut lubab Arvamusfestival selleks aastaks?

Käesoleval aastal on Arvamusfestivalil 20 aruteluala, kus toimub üle 150 arutelu. Lisaks neile ka töötoad ja kultuuriprogramm kontsertide, näituste ja filmidega. 

Kuidas iseloomustaksid Arvamusfestivali kellelegi, kes pole sellest kunagi midagi kuulnud?

Sigrid Solnik: Tegu on Eestimaa südames toimuva festivaliga, mille fookus on headel vestlustel. Muul ajal tüüpiline unine väikelinn Paide muutub kaheks päevaks Eesti kõige ägedamaks kohaks, kus on koos väga suur kontsentratsioon tarku ja huvitavaid inimesi, kes loovad ühiselt kvaliteetset sisu ja mõnusa intellektuaalse õhkkonna. Minu jaoks on oluline see, et Arvamusfestivalilt tullakse ära parema ja targema inimesena, kui sinna minnakse. Arvamusfestivalil ei pea tingimata isegi ühtegi arutelu kuulama, kuid igaüks saab nautida selle mõnusat atmosfääri, spontaanselt tekkivaid vestlusi ning tasuta kultuuriprogrammi.

Kui palju inimesi Arvamusfestivali viimastel aastatel külastatud on ja mida prognoosite selleks aastaks?

Maria Laanjärv: 2022. aastal oli üle mitme aasta esimene festival, kus polnud koroona tõttu piiranguid ning osales ligikaudu 9000 inimest. 2021. aastal nõuti vaktsineerimispassi ning toona osales ligi 6000 inimest. 2020. aastal oli riiklike piirangute tõttu lubatud vaid 2000 inimese osalemine ehk kokku osales kahe päeva jooksul 4000 inimest. Tänavu ootame ligi 10 000 külastajat.

Kas Arvamusfestivali päevadel on suurlinnade ja Paide bussiliinid tavaliselt varakult broneeritud? Millega peaks inimene arvestama, kes teisest linnast kohale sõidab?

Maria Laanjärv: Paidesse pääseb suurlinnadest bussiga aga mugav on tulla ka rongiga Türile ja sealt edasi bussiga Paidesse. Sõitjaid on festivali päevadel kindlasti tavapärasest rohkem, kuid kui palju täpsemalt, saavad infot anda bussifirmad. Autoga tulijatel soovitame võtta auto sõitjaid täis - teeme ka Arvamusfestivali Facebook'i ürituse alla sõidujagamise postituse, et viia kokku need, kes küüti pakuvad ja soovivad.

Milline on hea arutelukultuur ning miks on see ühiskonna jaoks oluline?

Sigrid Solnik: Head arutelukultuuri iseloomustab minu jaoks see, et esindatud on erinevad arvamused ja kõigil on võimalik kaasa rääkida. Oluline on eesmärgistatus – et me saame aru, miks me oleme kokku tulnud mingeid teemasid arutama ning kuhu me tahame jõuda. Vajalik on ka kuulamisoskus. Festivalil me kõigepealt kuulame ja siis vastame, mitte ei valmista kuulamise asemel enda sõnavõttu ette. Need on asjad, mis võiks festivalilt edasi kanduda ka inimeste igapäevaellu alates ettevõtete töökoosolekutest kuni riigikogu aruteludeni välja.

Meil on ühiskonnas üha suuremad vastuolud ja lõhed, eri arvamustega inimesed ulbivad üksteisest üha kaugemale ning järjest vähem on valmisolekut teist kuulata ja mõista, kust ta tuleb. Oma mullis on mugav olla aga ühiskonnana on selline eraldumine kahjulik. Festivalil kohtuvad ühes arutelus erinevad sektorid ja eri arvamustega inimesed, kelle vahel võib esineda ka mittemõistmist. Kui festivali õhkkonda ja platvormi õigesti ära kasutada, on võimalik eri osapooli üksteisele lähemale tuua.

Mis sind selle aasta ideekorje või programmi juures enim üllatas?

Sigrid Solnik: Tänavu on palju uusi ja ägedaid aruteluformaate. Me oleme ka ise uute formaatide tutvustamise ja juurutamise nimel palju tööd teinud, kuid eelkõige üllatasid mind korraldajad, kes ise midagi täiesti uudset välja pakkusid. Näiteks kommunikatsiooniuurijate poolt püsti pandud TikToki maja, ukraina, eesti ja vene noorte integreerumise katse või Demokraatia alal ning samaaegselt ka Soomes ja Lätis toimuv hübriidarutelu kõrgharidusest. Ideekorjes oli tänavu palju organisatsioone, kes varem arutelu korraldanud ei ole ning uute tulijatega seonduvalt on rohkem näha valmisolekut teha uutmoodi, mitte käia juba sissetallatud rada.

Üllatas ka see, et lisaks aruteluteemadele pakuti omaalgatuslikult programmi ka töötubasid ning erinevaid kunstiprojekte, mis ühiskonna probleemide või ühiskondliku aruteluga seonduvad. See näitab, et Arvamusfestivali nähakse hea platvormina, kus ühiskondlikku diskussiooni ka läbi kunsti tekitada. Kultuuri- ja aruteluprogramm täiendavad üksteist hästi ning täidavad samu eesmärke, lihtsalt erinevate meediumite kaudu.

Kas Arvamusfestival peab publikut üllatama või on selle tugevus stabiilsuses ja traditsioonis? 

Sigrid Solnik: Arvamusfestival saab üllatada kõige enam kultuuriprogrammiga. Sisuprogramm ei pea minu hinnangul tingimata üllatama, vaid edasi arenema. Võime endiselt rääkida tuumajaamast või põlevkivist aga see diskussioon ei ole samal tasemel, mis ta oli paar aastat tagasi, vaid ta on vahepeal edasi liikunud.

Festivali eesmärk on Eesti arutelukultuuri arendada. Ja meie peame kaks sammu eespool arenema, me ei saa teha sama asja, mis oli viis aastat tagasi. Kui festivali algusaegadel käidi rohkem eksperte kuulamas, siis täna soovitakse rohkem ka ise sõna sekka öelda – festivali külastaja ootus on muutunud. Tänavu ongi programmis rohkem kaasavaid formaate ning festivali külastaja jaoks oleme kavasse lisanud kolme kriipsu süsteemis märke selle kohta, kui palju igas arutelus kaasa saab rääkida. Ühe kriipsuga arutelude puhul võib oodata klassikalisemat paneeldiskussiooni, kus kuulajad saavad lõpus küsimusi esitada, kolme kriipsuga arutelude puhul eeldatakse aga kõigi alal viibijate panust arutelu õnnestumisse.

Tooge midagi esile korraldusliku poole pealt, millele tavakülastaja ilmselt ei mõtle. Mis on festivali õnnestumise saladus?

Maria Laanjärv: Kõige keerulisem on see meeletu eeltöö ja koordineerimine, mis kogu programmi kokkupanekule ja ala ülesehitamisele kulub. Tavakülastajale, kes kohapeal arutelusid kuulab, ei paista see välja, kuid tegelikult oleme teinud juba aasta algusest saati intensiivselt tööd, et suhelda erinevate arutelude korraldajatega (keda on kokku üle 100 organisatsiooni!) ning panna kokku terviklik ja huvitav programm, mis pakuks midagi igale maitsele. Arutelude korraldajad omakorda peavad üksteisega koostööd tegema ning suhtlema esinejate, moderaatorite, mentorite, tehnika ja inventari rentijate ning muude osapooltega, kes kõik panustavad ala loomisesse. Kõik need pingutused jõuavad haripunkti kahe sisuka päeva jooksul, mil külastajad saavad nautida intellektuaalseid arutelusid ja kvaliteetset kultuuriprogrammi mõnusas ja hubases atmosfääris Paide Vallimäel.