Sõimamine, alavääristamine ja peksmine: iga kolmas Eesti mees on paarisuhtes vägivalda kogenud

Statistikaamet viis esmakordselt läbi suhteuuringu, millest tuleb välja, et lisaks naistele on ka 33% meestest kogenud paarisuhtes vägivalda. See tähendab, et iga kolmas Eesti mees on kokku puutunud vaimse või füüsilise terroriga.

Sõimamine, alavääristamine ja kontrollimine – suletud uste taga on need märksõnad paljude meeste igapäev. Just vaimne vägivald on see, millega on kokku puutunud hirmutavalt suur hulk Eesti meestest. "Tihtipeale inimene ei saa aru, et mingi asi ongi vägivald. Näiteks kontrollivat käitumist, mõned ei tajugi, et see ongi vägivald. Et mind ju armastab ja sellepärast kontrollib. Kõige sagedamini tuli meeste poolt välja, et naised alavääristavad mehi, kas omavahel suheldes või isegi teiste kuuldes. Siis teine, et nad piiravad sõpradega suhtlemist ja mingite hobidega tegelemist," ütles Statistikaameti projektijuht Jana Bruns.

Vaimset vägivalda on kogenud lausa 32% meestest. Füüsilist vägivalda on tundnud 8% ning seksuaalset ärakasutamist 1%. Füüsilise vägivalla all tõid mehed välja, et nende partnerid on neid juustest tõmmanud ning löönud jala, rusika või raskete esemetega. Kolmandikul juhtudest on mehed saanud füüsilise vägivalla tagajärjel ka raskeid vigastusi.

Ohvriabi põhiteenuse juht kinnitab, et meesohvrid ei ole täna sugugi haruldane nähtus, vaid probleem, mis ei ole saanud ühiskonnas pisiavalt tähelepanu. "Meil ohvriabis on meespöördujad täna täiesti olemas. Kui vaadata 2023. aasta statistikat, siis meil oli üle 3000 uue juhtumi ja nende hulgas 25% olid lausa meespöördujad. Seega mehed jõuavad ka meie teenusele ja pöörduvad abi saamiseks meie poole," ütles Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi põhiteenuse juht Lenne Indov.

Indovi sõnul on samuti suurem hulk pöördumistest seotud vaimse vägivallaga, mis on tingitud armukadedusest. "Kui võtta mõni meeste juhtum konkreetselt, siis üks vaimne vägivalla juhtum on, kus naine hakkab meest kontrollima: Kus sa käisid? Miks sa seal käisid? Kellega sa seal kohtusid? Kontrollib telefoni ja lõpuks vaimne vägivald ja surve läheb nii suureks, et ongi mees abivajaja."

Enamik meestest on lähisuhtevägivalda kogenud eelmiste partnerite poolt ning ühekordselt. Leidub aga ka neid, kes peavad rünnakuid kogema iga kord, kui nad koduukse enda seljatagant kinni löövad. Täna ei ole meeste jaoks loodud ühtegi tugikeskust, kuhu pöörduda.

"Kui me rohkem ühiskonnas räägime üldse vägivallast ja teadlikkust tõstame, siis võib-olla me jõuame lõpuks sinnani, et meil on ka vaja meestele suunatud tugikeskuseid. Kuigi statistika ütleb seda, et tugikeskust ehk varjupaigateenust tegelikult ei vaja ka naised väga palju – 10% abivajajatest vajavad –, vaid just nõustamisteenus on see, mida rohkem kasutatakse ja ka psühholoogiline abi. Sellest lähtuvalt, see abi on täna meestele olemas ka ohvriabis täna," lisas Indov. Tema sõnul kaasneb mõlemal sool vägivallaga hirm ja häbi, mis ei luba oma muredest kellelegi rääkida. Lisaks mängib meeste puhul rolli ka ühiskonnanorm, mille järgi mehed ei nuta ega kurda.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.