Eestis lokkab lähisuhtevägivald. Naiste tugikeskuse juht räägib, miks ohvrid abi ei otsi

"Laseri stuudio" 4. osas käsitleti teemat, milles Eesti on Euroopas kahetsusväärselt kõrgel kohal – naistevastane vägivald. Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld rõhutab, et vägivaldne inimene tuleb võtta vastutusele ning suur roll on kaasinimeste märkamisel ja aitamisel, sest ohver alati abi otsida ei julge.

Lähisuhtevägivalla ja naistevastase vägivalla temaatikat on "Laseri" saates kajastatud varemgi ning ka käesolevas saates intervjueeris Marii Karell vägivaldses suhtes olnud naisterahvaid, kes nii politsei kui ka perenõustajalt loodetud abi õigel ajal ei saanud.

"Esimene politseisse pöördumine oligi see, et mul paluti see avaldus tagasi võtta. Naisterahvas oli tol korral uurija, käisin politseimajas, siis ta andis mulle valge paberilehe ja ta ütles, et kirjuta selline tekst siia, seal ei ole kuriteokoosseisu. Sa oled ise süüdi," ütles Ly. Teine naisterahvas Haini ütles, et läks aastaid hiljem perenõustaja juurde, kes ütles talle, et ta on ise süüdi, et vägivaldses suhtes oli ning ka selles, et tema lapsed niimoodi käituvad, sest käitumismuster läheb lastele üle. "Vau, kas tõesti? See on taasohvristamine, väga karm. Kui naine läheb oma algusfaasis perenõustaja juurde, siis ta ei lähe kunagi enam ühegi nõustaja juurde ja ei otsi abi ka."

Vägivaldses suhtes olevad naised ei julge väga erinevatel põhjustel oma olukorrast rääkida, suhtest lahkuda ega abi otsida. Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld ütles, et ta mõistab seda hirmu, aga kusagilt või kelleltki peaks siiski üritama abi otsida. "Ma täitsa mõistan, et hirm on nii suur, et inimesed ei lähegi, sest nad elavad selles ohvriseisus ja nad ei pöördu. See on täitsa mõistetav ja kui ta ka pöördub, siis ta räägib tükk-tüki haaval ja politsei ei kipu ka kõike uskuma," ütles Orupõld ja lisas, et vägivaldsete tegude eest peaks inimene siiski võtma vastutuse ja sellised asjad peavad politseini jõudma.

PPA peadirektor Egert Belitšev ütles, et sellistel puhkudel tuleks kindlasti politsei poole pöörduda, eriti kui keegi lubab ära tappa. "See on esimene märk sellest, kus tuleks politseid teavitada. Ka tapmisähvardus on omaette tegu lisaks perevägivallale. Teine asi, mida ma näen ka meie ühiskonnas, kui ma täna vaatan lähisuhtevägivalla statistikat, siis kaks kolmandikku teadetest, mis meieni jõuavad, tulevad ikak ohvri käest. Aga selle ohvri ümber on väga palju inimesi, kes jätavad teavitamata. Me saame ka politseina aru sellest, kui raske ohvril on selles olukorras tulla, rääkida," ütles Belitšev ja kutsus üles vägivalda pealtnägevaid inimesi samuti asjast teavitama, mitte jätma kogu vastutust ainult ohvrile.

Saates olnud noor naine rääkis, et tema vägivaldsest suhtest teadsid klassiõed. Margo Orupõld rõhutas samuti märkamist. "Kui klassiõed teadsid, siis siin on see kodanikujulgus ja kodanikukohustus, et klassiõed peaksid otsima abi. Kui teada on, et ohver ei otsi abi, siis kaaskondsed, kes kuulevad ja teavad, et nemad otsivad abi, kuidas saaks sõbrannat aidata."

Vaata lähemalt päises olevast videost! Kõiki "Laseri stuudio" osasid SIIT.