Pikenev koolikohustus, eestikeelne õpe ja palju muudki: algav kooliaasta tuleb teistmoodi

Kooliaeg läheneb ja see aasta tuleb teistmoodi. Koolikohustus pikeneb, riigikaitseõpe muutub kohustuslikuks ja algavad ettevalmistused üleminekuks eestikeelsele õppele. Olulisematest muudatustest algaval kooliaastal andis täna ülevaate haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja seda Tartus, Jaan Poska gümnaasiumis.

Üleminek eestikeelsele haridusele algab 2024. sügisest, mille ettevalmistused algavad juba uuel õppeaastal. „Juba sellel õppeaastal saavad palgatoetust ehk lisapalka need õpetajad, kes asuvad tööle eesti keeles õpetama Ida-Virumaa koolides,“ Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Näiteks hakatakse eesti keeles õpetavatele lasteaia õpetajatele maksma palgatoetust 535 eurot kuus. Koolide ja kutsekoolide õpetajatele aga 874 eurot koos.

„Teine muudatus puudutab õppekavasid, ehk siis eesti keele tundide arv suureneb põhikoolis, kus ei õpetata Eesti keeles. Kahe tunni asemel on neli tundi 1.-3. klassis ja nelja tunni asemel on viis tundi 4. klassis ja sealt edasi on rohkem eesti keele tunde.

Narva Eesti Riigigümnaasiumi juht Irene Käosaar tunnistab, et sealse õpetajaskonna meeleolud seoses eestikeelsele õppele üleminekuga on vägagi erinevad. „Ma tean, et päris paljud õpetajad on alustanud intensiivset eesti keele õpet, nii et nad valmistuvad selleks. Aga kindlast kõik ei ole selleks suutelised ja kõik ei taha seda. Valitakse ka teisi teid ja see saab olema väga suur väljakutse,“ ütleb Käosaar, kes tunneb heameelt selle üle, et lapsevanemate hoiakud on muutunud.

Vaata lähemalt päises olevast videost!