Pensionärist juristi süüdistatakse petuskeemi läbiviimises

Viru maakohtu Rakvere kohtumajas algas protsess pensioniealise juristi Jaan Nurga ja tema ettevõtte Jaan Nurk Tõde OÜ üle, kes süüdistuse järgi tüssas kelmusea 16 kannatanut, kirjutab Virumaa Teataja.

Kannatanute ütlusi kokku võttes nägi Jaan Nurga üks väidetavalt punutud skeemidest välja selliselt, et teda ootab ees suur päranduse saamine Rootsist või mõnest muust riigist. Paraku polevat mehel hetkel piisavalt vabu vahendeid, et menetlustoimingud lõpuni viia, ja seetõttu oleks suureks abiks laen. Väidetavalt kinnitas Nurk, et asjaajamine läheb kiirelt ja laenatud summa saadakse kahekordselt tagasi. Heausksed inimesed olid valmis juristi aitama ja samas nägid mõned selles ka rahateenimise võimalust.

Üks kannatanutest, 57-aastane mees, tutvus Nurgaga juba 25 aastat tagasi, kui too erinevate vitamiinide ja mineraalidega kaubitses. Kannatanu ei kuulnud süüdistatavast kümmekond aastat enne, kui nad juhuslikult Rakvere kesklinnas kokku põrkasid. Ilmselt tuli 2021. aasta paiku omavahelises jutus ka välja, et 57-aastane mees sai isalt päranduseks 35 000 eurot. Paraku on nüüdseks kõik tema kolm pangakontot tühjad ja õhku jäi rippuma palju küsimusi.

Kannatanu jaoks algasid "liiga hea, et olla tõsi" rikastumisvõimalused 2022. aasta suvel kui Nurk soovis väidetavalt kaht Prantsusmaal päranduseks saadud korterit realiseerida. Heauskselt hakkaski kannatanu süüdistavale raha kandma. 355 annad ja 500 saad tagasi. Tagatipuks käis jutt ka 20 000 euro saamisest, sest Nurk olevat suuremeelne ja aitavat neid, kes abi vajavad.

Seejärel olevat Nurk välja pakkunud ka investeerimise võimalusi. Näiteks Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) projekt, kust on võimalik saada 13 500 eurot, kuid 500 tuleb välja käia kindlustuse eest. Kannatanu oli diiliga taas päri kuna 500 laenab ja 1000 saab tagasi. Lisaks ootas oma järge 300 000 eurose kattega pangakaardi Eestisse organiseerimine, mille kohaletoimetamiseks ja kättesaamiseks oli taas raha vaja jne jne. Kannatanu pidas väljalaenatud raha ja lubatud summa osas arvestust ning kohtule esitas ta hagi üle 62 000 euro suuruse kahju hüvitamiseks.

Loomulikult lubatud kuupäevadeks ühtegi senti kannatanule tagasi ei jõudnud ja Nurk olevat teatanud üha uutest ilmnevatest probleemidest. Miskipärast kandsid suurte Euroopa pankade e-maili aadressid gmail.com domeeni nime. Olgu selleks siis [email protected], [email protected] ja paaril puhul tegeles terrorismivastase tunnistuse väljastamisega Ursula von der Leyen isiklikult. Nurk olevat seejärel jaganud lahkelt e-maili vahetust, et ärevaid kannatanuid vähegi rahustada.

Eestis tegeles Nurk väidetavalt maisemate probleemidega. Kuna juristi tunni hind oli teistega võrreldes kõvasti soodsam, siis osutus valik tihti just temale. Varem dokumentide võltsimise ja kasutamise ning omastamise eest karistatud Nurgal on ette näidata ka võiduga lõppenud kohtulahendeid ning seetõttu ei osanud keegi temast midagi halba arvata. Väidetavalt esitles ta ennast ka ausa ja usaldusväärse mehena, kes käib kirikus ning on kogukonnas tuntud.

Näiteks ühel puhul pöördus Nurga poole Ida-Virumaal elav pensionär, kellelt naaber varastas puid. Naine soovis tekitatud kahju sisse nõuda. Kuna kannatanu ei liigu kodust välja, siis oli jurist nõus ka kojukutsega. Kohtudes olevat Nurk korduvalt mõista andnud, et kõik on väga kallis. Omavahel tunnihinda kokku ei lepitud ja memm andis miskipärast Nurga kätte 4000 eurot, mille eest pidi jurist hagi esitamise jaoks vajalikud dokumendid vormistama. Kokkuleppe kohaselt tuli süüdistataval kulutuste järgne summa tagastada, kuid mees kadus nagu vits vette. Korra pakkus Nurk kannatanule ka puid, kuid ta keeldus sellest võimalusest. Tänaseni pole memm kätte saanud ei raha ega ka pabereid.

Tagatipuks ilmnes välja see, et väidetavalt osutas Nurk oma teenust ka surivoodil olevale mehele. Täpselt pole teada, millised olid nende omavaheliste tehingute iseloomud, kuid jurist sai töötasuks kokku üle 10 000 euro. Lisaks usaldas vähiga maadelnud mees Nurga valdusesse oma investeerimiskonto, kus oli peal üle 5000 euro. Mehe lahkumise järel hakkasid lähedased pere rahaasju üle vaatama, mille järel tuli Nurk taas välja Rootsi pärandi jutuga. Kuidagimoodi saadi omavahel niiviisi kaubale, et kannatanu jäi ilma nii 5000 euro suurusest pärandusest kui ka 1000 eurost isiklikust rahast.

Ringkonnaprokurör Marge Voogma ütles avaistungil oma kõnes, et kannatanutel tekkis lisaks finantskahjule ka psüühiline kahju. "Kannatanutel on raske tunnistada, et neil niimoodi juhtus. Nad küsivad endalt, et miks nad nii rumalad on ja pettusest aru ei saanud. Kelmuste ohvrid ei pöördu tihti politseisse ja ka selles loos otsis politsei ise kannatanud üles. Keegi ei pea ennast tundma rumalana või halvasti."

Voogma täpsustas, et seni on endast teada andnud 16 kannatanut, kellele on tekitatud kokku kahju rohkema kui 100 000 euro eest. Ringkonnaprokurör lisas, et ei imesta, kui petta saanud inimesi on veel rohkem.

Süüdistatav Jaan Nurk annab Viru maakohtu Rakvere kohtumajas eeldatavasti ütlusi 18. või 19. märtsil.