Parvlaev Estonia hukku uurinud Margus Kurm TalTechi teadlaste viimast uuringut ei usu

Parvlaeva Estonia viimane teekond 29 aastat tagasi ja selle uppumine samal reisil on tänaseni jätnud vandenõuteoreetikutele lahtisi otsi. Eelkõige on segased tragöödia asjaolud. Uue vajaduse uurimist alustada põhjustas 2020. aastal avalikkuse ette jõudnud Discovery kanali dokumentaalprojekt, kus kõige suurema avastusena toodi välja umbes nelja meetri pikkune rebend laeva keres, mida eelnevalt tehtud uuringud polnud tuvastanud.

"Tallinna tehnikaülikooli analüüs näitas, et väga suure tõenäosusega on augud, rebendid tekkinud siis, kui laev põrkas vastu põhja. Põhjas teatavasti on graniitkalju. Samuti me oleme teinud väljalõike augu juurest. Selle lõplik analüüs ei ole küll veel täna tulnud aga vahearuandes on öeldud, et ei ole leitud ühtegi põhjust, mis viitaks lõhkeainele, plahvatusele või kokkupõrkele teise laevaga," ütles ohutusjuurdlus keskuse juhataja Märt Ots.

Seda kohta on lisaks nüüd viimaste mereuuringute käigus väga korrektselt filmitud ja dokumenteeritud. Miks siis seda enne ei märgatud, vaid alles nüüd 26 aastat hiljem? "Rebend ilmselt hilisem ei ole, seda näitas ka Tallinna tehnikaülikooli analüüs, see rebend sai ikkagi tekkida siis, kui laev vastu põhja põrkas. Miks seda varasemalt nähtud ei ole, on põhjus, nagu ka tehnikaülikool näitas, et laevavrakk on lihtsalt merepõhjas nihkunud. Ta on vastavalt sellele nihkunud, et kui varasemalt käidi põhjas filmimas, siis tähendab, et seda rebendit lihtsalt ei nähtud," lisas Märt Ots.

Aastaid on paralleelselt olnud Estonia vraki uurimisega seotud erinevatel positsioonidel Margus Kurm. Kogenud jurist teeb viimase TalTechi uuringu maatasa, sest selle lähteandmed olla puudulikud. "Laev ei saa hakata uppuma 133 kraadi juures. See laev pööras ennast enne ümber ja alles siis hakkas uppuma. On oluline vahe, kas n-ö modelleerida olukorda, kus laev vajub merepõhja külg ees või vajub merepõhja korsten ees. Sellest lähtuvalt, kuna eeldused ei ole tegelikkusele vastavad, ei anna uuring väga palju teadmisi," ütles Kurm.

Kurmi väitel on kõik tööd planeeritavad tööd juba tehtud. Aastatel 2005.-2008. töötas huku modelleerimise juures kaks erinevat teaduskonsortsiumit. Saadud järeldused olid erinevad. Eestlased valisid aluseks nüüd sellest ühe, teise uuringu järeldusi ei arvestatud. "TalTech või siis ohutusjuurdlus keskus, kes selle uurigu tellis, valisid lähtekohaks ühe uuringu ja jätsid teise uuringu täiesti kõrvale. Kusjuures see teine uuring, mis väidab et laev enne põhja minemist igal juhul keeras ennast ümber, oli oluliselt põhjalikum –  seal tehti arvutisimulatsioone, seal tehti ka nelja meetrise Estonia mudeliga katseid spetsiaalses basseinis ja seetõttu, kuna need uuringud olid põhjalikumad, siis ma julgen arvata, et ka nende tulemused või järeldused on adekvaatsemad," ütles Kurm.

Selle aasta kõige suurem õnnestumine on tõendusmaterjalina põhjast üles toodud vöörivisiiri ramp, mille uurimine alles käib. Uuringu puhul on oluline rambi kumeruse tekkepõhjuste teada saamine. "Vöörirambi suhtes tuleb kõigepealt analüüsida seda, millest vöörirambil on tekkinud see nn kalle või paine. Sinna sisse ametliku versiooni järgi tekkis see, kui ramp kukkus vastu pirnivööri, see on laeva ninaosas olev väljapaistev vöör. Samamoodi me analüüsime ka läbi kõik rambi kinnitused," ütles Ots.

Ohutusjuurdlus keskus on nüüd ette valmistamas rahataotlust ministeeriumile, et oleks võimalik lõppakordina läbi viia digitaalne modelleerimine laeva hukkumisest. Selleks oleks vaja vahendeid suurusjärgus 1,5 miljonit eurot.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot TV3 uudiste kohta saab SIIT.

• sisu

Turvatoolide olulisusest, nende valimine ja nende autosse paigaldamine

• Sisuturundus

Välikohvik – näpunäiteid külalistele hubase õhkkonna loomiseks nii päeval, kui öösel