Lootuskiir paistab? Teadusnõukoda avaldas, millisel tingimusel saaks maskikohustuse kaotada

Teadusnõukoja liige Margus Varjak rääkis Postimehele, et omikroni ja omikron 2 eellastüvi tekkis juba 2020. aasta kevadsuvel Aafrikas. Omikroni ja omikron 2 liinide omavaheline lahknemine aga eelmise aasta kevad-suvel. Kahe tüve vahel on erinevuseks üle 40 mutatsiooni ja tegelikult vääriks Varjaku hinnangul omikron 2 omaette tähte Kreeka tähestikust.

"Ogavalk on aga kahe tüve vahel suhteliselt sarnane, seetõttu ei ole ka suurt muret vaktsiinide osas - tõhustusdoos vähendab haiglasse sattumise riski ikkagi üle 10 korra riskigruppidel," tõi Varjak välja.

Eesti andmetel on omikron 2 tüvi ringlemas 75 protsendi ulatuses. "Ülejäänu on siis suuresti omikron, väga-väga vähe on veel delta tüve," lisas teadlane. "Nakatumislaine ja karjaimmuunsusega on see probleem, et omikron või omikron 2 tüvi ise ei tekita organismis sellist korraliku immuunvastust ehk tekib vähem antikehasid kui vaktsineerimise korral," vastas Varjak.

Ent hea kaitse sügiseks saab tõenäoliselt olema neil inimestel, kes on vaktsineeritud ja omikroni või omikron 2 läbi põdenud. Sarnaselt ka neil, kes on omikroni põdenud ja seejärel vaktsineeritud.

"Ehk siis korduv kokkupuude patogeeni või selle imiteerijaga (vaktsiiniga) parendab organismi kaitsevõimet. Ja pikas vaates peab tugevalt eristama kerget nohu-köha haiglaravi vajadusest. Ses mõttes, et viirus jääb veel mõneks ajaks meiega," lausus Varjak.

Tema sõnul peavad maskid praegu jääma. "Üldiselt kui riigid asuvad piiranguid leevendama, siis maskid on viimased, mis ära kaovad," vastas Varjak küsimusele, kas oleks juba aeg ka maskikohustusest loobuda.

Ta meenutas, et Eestis alles kadusid suured piirangud ning Inglismaa näitel esineb oht, et nakatumine ja haiglasse sattumine võib teha kerge jõnksu üles, enne kui hakkab uuesti alla tulema. Lisaks rõhutas teadlane, et haiglas on jätkuvalt üle 500 inimese ning suurimas riskis on ikkagi vaktsineerimata vanainimesed.

"Esmalt sooviks näha ikkagi haiglakoormuse langust. Arvatavasti haiglates endis ei kao maskikohustus niipea," lausus Varjak.

Terviseamet aga rõhutab, et avalikes siseruumides kehtib endiselt maskikandmise kohustus, lisaks tuleb järgida hajutatuse ja desinfitseerimise nõudeid.

"Maski tuleb kanda näiteks poes, apteegis, üritustel, kinodes, teatrites, spaades – kõigis avalikes siseruumides, kus tegevuse iseloom seda vähegi võimaldab. Maski võib eemaldada üksnes siis, kui tegevuse iseloom ei võimalda seda kanda ehk siis näiteks söömise ja joomise ajaks," loetles ameti meedianõunik Kirsi Pruudel.

Ta toonitas, et koroonaviirus levib Eestis endiselt laialdaselt, seepärast kehtib avalikes siseruumides maskikandmise kohustus.

"Maskiga kaitsed nii ennast kui ka teisi – see aitab vähendada võimalust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni. Maski peaksid kandma kõik inimesed, sest kunagi ei tea, kas olete nakatunud või mitte," lisas Pruudel.