Suure-Lähtru kahtlusaluse kaitsele asunud Robert Sarv peab vahistamismäärust ebaseaduslikuks

Veebruaris raputas avalikkust juhtum, kui Suure-Lähtru külast leiti surnud imik. Tänaseks on kuriteos kahtlustatav naine Marokos kinnipeetud, ent teda kaitsma asunud Robert Sarv leiab, et vahistamismäärus oli ebaseaduslik.

Politsei töö tulemusena saadi 27. veebruaril väljastada vahistamismäärus naisele, kes on pärit sellest samast külast, kuid selleks hetkeks oli naine jõudnud juba Marokosse. Kahtlusaluse kaitsele asunud advokaadi Robert Sarv ei näe täna mingit vajadust, miks naine selles riigis üldse vahistati, vahendab "Raport".

"Me peame seda vahistamist ebaseaduslikuks, just selles mõttes, et uurija andis inimesele ilmumiseks veel 12. märtsi, aga tegelikult samal ajal tagaselja, ilma inimese teadmata, tema vahistamiseks oli juba koostatud määrus. Olukorras, kus inimene veel märtsi keskel kenasti politseiga näiteks veebikõnesid ja Facebooki vestlusi pidas, siis ei saa öelda, et ta oli tahtlikult Eestist põgenenud, kuna tal oli kolm päeva aega tulla, siis mina pean seda vahistamist täiesti ebaõnnestunud riigikäitumiseks kodaniku suhtes," ütles Sarv.

Sarv kinnitas, et kahtlusalune tegi igakülgset koostööd Eesti ametivõimudega. "Justkui riik läks inimest kinni pidama riigis, kus tema väljaandmine on ettearvamatu ja teadmata. Ja nüüd need kaks või enam kuud on näidanud, et inimene on pidanud viibima kohutavates tingimustes, ilma kindla prognoosita, millal ta Eestisse saab tulla," lisas Sarv.

Sarve sõnul on ta teinud Eesti prokuratuurile ka konkreetse ettepaneku tuua naine Eestisse selliselt, et perekond tooks ta Marokost Eestisse, uurija võib kaasa minna, selleks, et tagada, et kahtlusalune kindlasti Eestisse ka tuleks. Sarve sõnul seisab see ettepanek aga prokuratuuri "arusaamatu vastuseisu" taga.

Prokuratuur kinnitas "Raportile", et nemad ei ole selle vastu, lihtsalt juriidiline kadalipp, mis selles riigis tuleb läbida, on ettearvamatu. Vahistamismäärus anti aga välja sellepärast, et kardeti, et kahtlusalune hoiab uurimisest kõrvale.

"Vahistamismäärus oli Eestis välja antud 26. veebruaril ja selleks hetkeks me ei teadnud kahtlusaluse täpset asukohta. Meil oli esialgu informatsioon, et ta võib asuda Inglismaal, kuid siis tulid viited, et ta on Inglismaalt edasi liikunud Marokosse. Tõsikindlalt me seda aga tollel hetkel väita ei saanud. Seetõttu, kuna oli kõhklus, et kahtlusalune võib proovida uurimisest kõrvale hiilida, see vahistamismäärus ka väljastati," sõnas vanemprokurör Maarja Gremann.

Vaata artikli päises olevast videost täispikka lugu!