TV3 uudised: Euroopa Parlamendi valimistel saavad hääleõiguse ka 16-aastased

President kuulutas välja seadusemuudatuse, millega langetatakse Euroopa Parlamendi valimiste hääletamisiga 18 eluaastalt 16-le. Samuti saavad kandideerida senisest nooremad inimesed. Muudatus rakendub 2029. aasta valimistel.

Eesti noored saavad tulevikus Euroopa Parlamendi valimistel oma arvamust väljendada senisest varem. Riigikogu 14. oktoobril heaks kiidetud seadusemuudatuse kuulutas välja president Ülle Madise. Uue korra järgi saavad Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 16-aastased Eesti kodanikud ning kandideerida võivad vähemalt 18-aastased inimesed.

President Ülle Madise sõnul annab seadusemuudatus noortele võimaluse oma häält kuuldavaks teha.

Muudatus puudutab otseselt noori, kelle jaoks avaneb võimalus osaleda valimistel juba enne täisealiseks saamist. Tänaval küsitletud noorte reaktsioonid olid erinevad. Osa neist pidas hääletamisõiguse laiendamist heaks võimaluseks, teised polnud veel kindlad, kas ja kuidas nad seda kasutaksid.

Kas noorte arvamusega arvestatakse?
Hääleõiguse saamine ei tähenda aga automaatselt, et noored tunneksid end poliitikas kuulduna. Eesti Noorteühenduste Liidu aseesimehe Henry Kase sõnul sõltub noorte poliitikahuvi muu hulgas sellest, kas nendega suheldakse ning kas poliitikas käsitletavad teemad haakuvad nende igapäevaeluga.

Noorte kaasamisel on oluline, et poliitilised otsused ja nende mõju oleksid arusaadavad ning noortel oleks võimalus oma seisukohti väljendada. Valimisõigus annab selleks ühe täiendava võimaluse.

Sotsiaalmeedia kujundab poliitikahuvi
Noorte arusaama poliitikast mõjutab üha enam ka see, kust nad infot saavad. Sotsiaalmeedia ja videoplatvormid on paljude noorte igapäevased infokanalid, kus poliitilised seisukohad jõuavad vaatajateni sageli lühikeste videote, arvamusavalduste ja sisuloojate kaudu.

Samas levib seal ka eksitavat infot, mistõttu on oluline osata eristada kontrollitud teavet isiklikest arvamustest ja valeväidetest.

Eesti sisulooja, juutuuber ja taskuhäälingu saatejuht Maria Rannaväli rääkis sellest, kuidas poliitilised sõnumid sotsiaalmeedias inimesteni jõuavad ning miks on tähtis, et avalikud arutelud oleksid ausad ja arusaadavad.

Ka Riigikogu vanim liige Enn Eesmaa tõi esile noorte ja poliitikute vahelise suhtluse olulisuse. Noorte kaasamine ei piirdu üksnes valimistega, vaid eeldab võimalust ühiskondlikes küsimustes kaasa rääkida ka valimiste vahel.

Esimene proovikivi tuleb 2029. aastal
Uus kord rakendub esimest korda 2029. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Siis saavad 16- ja 17-aastased noored esimest korda kasutada uut hääletamisõigust ning vähemalt 18-aastased võivad kandideerida Euroopa Parlamenti.

Kui paljud noored oma õigust kasutavad, selgub valimistel. Muudatus annab neile senisest varasema võimaluse osaleda Euroopa tasandi poliitiliste otsuste kujundamises, kuid see, kas noored tunnevad end poliitikas kuulduna, sõltub ka sellest, kuidas nendega suheldakse ja nende küsimustele vastatakse.