TV3 uudised: Nutikad abivahendid aitavad erivajadustega inimestel iseseisvamalt elada

Kuidas tagada, et inimene saaks ka vanuse või puude tõttu tekkinud raskuste korral võimalikult iseseisvalt elada? Mõnikord piisab selleks lihtsast meeldetuletusest, mõnikord on vaja seadet, mis märkab ohtu, või abivahendit, mis annab võimaluse oma mõtteid teistele edastada.

Eesti Kunstiakadeemias tutvustati heaolutehnoloogiate programmi raames lahendusi, mille eesmärk on toetada inimeste iseseisvat toimetulekut ja turvalisust kodus. Sotsiaalministeeriumi algatatud programmis arendab uusi tehnoloogiaid 19 meeskonda.

Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini õppekava juht Daniel Kostjuba teab omast kogemusest, kui oluline on, et keskkond ja abivahendid arvestaksid inimese vajadustega. Ta oli kõigest 22-aastane, kui murdis kaela ja sai raske seljaajutrauma. Sellest ajast saadik on ta ratastoolis.

Kostjuba sõnul tegelevad programmi meeskonnad erinevate probleemidega, kuid neid ühendab soov muuta inimeste igapäevaelu lihtsamaks ja iseseisvamaks.

Ravimite võtmine võib muutuda keeruliseks, kui ravimeid on palju, nende võtmise ajad erinevad või inimene kipub neid unustama. Ühe võimaliku lahendusena arendatakse ravimirobotit, mis aitab ravimeid õigel ajal ja õiges annuses võtta.

Hoole Eesti OÜ arenduskvaliteedi juht Kristiina Sepp tutvustas seadme toimimist ning selgitas, kuidas tehnoloogia saab inimest igapäevases raviskeemist kinnipidamises toetada. Sellise lahenduse väärtus seisneb võimaluses vähendada eksimuste riski ja aidata inimesel oma ravimeid iseseisvamalt hallata.

Tehnoloogia ei asenda siiski vajadust arvestada iga kasutaja võimekuse ja vajadustega. Abivahendist on kasu siis, kui inimene oskab seda kasutada ning lahendus sobib tema igapäevase elukorraldusega.

Teine oluline küsimus on see, kuidas märgata kodus tekkinud ohuolukordi. Kukkumine võib olla eriti ohtlik siis, kui inimene ei suuda ise abi kutsuda või kui keegi ei tea, et temaga on midagi juhtunud.

Silver Design OÜ projektijuht Melissa Hein tutvustas koduseid kaugseirelahendusi, milles kasutatakse muu hulgas liikumisandureid. Nende abil saab jälgida inimese tavapärast liikumist ja märgata muutusi, mis võivad viidata probleemile.

Koduseire võimalused ei piirdu ainult kukkumistega. Tehnoloogia võib aidata tuvastada ka muid ohte, näiteks olukorda, kus pliit on sisse jäänud või kodu temperatuur tõuseb liiga kõrgeks. Nii võib süsteem anda lähedastele või teistele abistajatele märku, kui sekkumine on vajalik.

Selliste lahenduste eesmärk on toetada turvalist kodus elamist ja anda inimesele rohkem võimalusi iseseisvaks toimetulekuks. Samal ajal tuleb arvestada privaatsusega ning sellega, kuidas ja kellele kogutud info edastatakse.

Iseseisvus ei tähenda üksnes füüsilist hakkamasaamist. Sama tähtis on võimalus suhelda, väljendada oma soove ja osaleda igapäevastes vestlustes.

Kõne- ja suhtlemisraskustega inimestele mõeldud Helli AAC tarkvara võimaldab koostada lauseid, mida seade saab ette lugeda. Nii saab inimene oma mõtteid edastada ka siis, kui tavapärane kõnelemine on raske või võimatu.

Tarkvara arendaja Rando Kraav tutvustas lahenduse kasutamist ning näitas, kuidas üksikutest valikutest saab moodustada tervikliku lause. Selline abivahend võib muuta lihtsamaks nii igapäevase suhtlemise lähedastega kui ka oma vajaduste väljendamise väljaspool kodu.

Suhtlustahvel aitab ka Kraavi tütart ning selle kasutamisest saavad kasu paljud teised inimesed, kellel on kõnelemise või suhtlemisega raskusi. Teatud tingimustel on sellise abivahendi soetamiseks võimalik taotleda toetust Sotsiaalkindlustusametilt.

Heaolutehnoloogiate programmi eesmärk on leida lahendusi, mis aitavad eakatel ja erivajadustega inimestel kauem turvaliselt kodus elada ning vähendavad lähedaste ja hooldajate koormust.

Programmis osaleb 19 meeskonda, kes arendavad erinevaid tooteid ja teenuseid. Programmi viivad ellu Tehnopol, Civitta ja Eesti Kunstiakadeemia.

Uute tehnoloogiate puhul ei piisa siiski üksnes sellest, et seade on nutikas. Oluline on, kas inimene saab seda päriselt kasutada, kas lahendus sobib tema vajadustega ja kas see annab talle rohkem vabadust oma elu korraldada.

Lõppeesmärk on, et abivahendid ei muudaks inimese elu keerulisemaks, vaid võimaldaksid tal teha rohkem ise ning saada abi just siis, kui seda vaja läheb.