Sõltuvusnõustaja oma elust 90ndate alguses: mulle meeldis juua nii rõõmust, kurbusest kui ka igavusest

TV3 portaali videosaates “Tagasivaade” käis külas sõltuvusnõustaja Kaja Heinsalu, kes oli 90ndate esimeses pooles ise alkoholiga kimpus ning jõi teatud perioodidel iga päev. Tänaseks on ta olnud kaine üle 25 aasta ning aitab neid, kelle elus on liigne joomine ohjad enda kätte haaranud.

Noore naisena keerles Kaja Heinsalu elu 90ndate esimeses pooles suures osas alkoholi ümber, kuid alates 1996. aastast elab ta kainet elu ning viimased seitse aastat töötab sõltuvusnõustajana ehk aitab just selliste probleemidega inimesi, nagu tal endal kunagi olid.

"Seda [sõltuvusnõustaja] tööd olen ma teinud seitse aastat. Minu isiklik tervenemiselugu on juba 28 aastat ja esimesed 20 aastat olin ma tihedalt seotud vabatahtlikuna. Võib öelda, et sellest on saanud osa minu identiteedist ja see, et nüüd viimased seitse aastat sellest on olnud minu professionaalne töö ja pühendumine igapäevatööna."

Kaja kirjeldab enda nooruse kohta, et ta jõi kiiresti ja lühidalt. Tema sõltuvus progresseerus kiiresti ja selle mõju omistab ta ka keskkondlikele teguritele. Samuti ütleb ta, et teismeliseeas ette tulnud harvad alkoholitarbimised lõppesid sellega, et ta ei pidanud piiri. "Kui ma kogu oma lugu tagasi vaatan, siis ma juua ei ole kunagi osanud. Nooruses ma arvasin, et joomine on miski, mida õpitakse."

Kaja kirjeldab, et alkoholi oli tema jaoks hea sidusaine selleks, et kohaneda ja end paremini tunda. "Väga kiiresti läks see nii, et sellest sai minu elu kõige olulisem osa. 26-aastaselt ma lõpetasin juba, et kuskil kuus aastat oli sellist aega. oli paremaid ja halvemaid aegu, aga pikas plaanis läks koguaeg halvemaks."

Mulle meeldis juua kui ma olin rõõmus, mulle meeldis juua, kui ma olin kurb. Mulle meeldis juua, kui mul oli igav. Niisugune see aeg oli ja ma ei kujutanud üldse ette, et see oli probleem. Et ma kas tähistasin midagi või ma leevendasin mingisugust kehva enesetunnet, mis mul parasjagu millegipärast olla võis. Alkoholi oli alati esimene valik, et enda tunda paremini.

Mida aeg edasi, seda väiksemaks läksid Kajal ka piirangud, kuidas ja kellega juua. Sellele ei olnud enam väga kõrgeid tingimusi. Ka päris võõrastega, et tuttavaks saada.

Kaja kirjeldab, et peale tema enda tegelikult teised inimesed probleemi tõsidust ei teadvustanud. "Kui tõsine see probleem mulle oli, seda peale minu enda ei teadnud tegelikult mitte keegi. Sest ikkagi see üksinda joomine...kus minu põhi oi kõige sügavam joomise mõttes, oli kõige enam varjus."

Vaata ja kuula lähemalt päises olevast videost, kuidas Kaja oma elu 90ndatel kirjeldab ning mis viis tervenemise ja teiste sõltlaste aitamiseni.