Reklaam sulgub sekundi pärast

Kogemusnõustaja vaatab keerulisele elule tagasi: mind oleks nagu vales peatuses rongilt maha pandud

TV3 portaali uue saate “Tagasivaade” kolmandas episoodis oli külas kogemusnõustaja Hardy Suurpere ehk mees, kes aitab täna inimesi selles, millega kunagi ise pikki aastaid kimpus oli – depressioon, elu eesmärkide kadumine ja muu sellega seonduv.

Täna on 44-aastane pereisa Hardy Suurpere eluga rahul, ent kunagi oli olukord risti vastupidine. Ta on öelnud, et nii kaua, kui ta enda minevikku mäletab, on tal lapsest saadik olnud probleeme elurõõmu leidmisega, ta on kannatanud depressiooni ja muude kaasuvate probleemide all. "Kui ma nüüd tagasi vaatan, siis see sai alguse sellest, et ma olin suht palju üksinda ja ma lihtsalt kulgesin. Mul ei olnud mingeid eesmärke, ma ei saanud aru elust kui sellisest, ma lihtsalt olin. Elasin nii, nagu ma parasjagu oskasin või tundsin, et nii on nagu hea elada. Arusaam, mis või miks minuga toimus, miks ma nii- või naamoodi olin käitunud, ma sain alles aru 37-aastaselt. Läksin psühholoogi juurde, tema pani mul pimedas ruumis tule põlema ja ma sain aru, mis oli see tuumpõhjus minu käitumisele, et miks ma siis seda elukergust ei leidnud."

Kuidas võrdleb Hardy täna oma elu ja kodust olukorda teiste sõprade ja klassikaaslastega? Mil määral oli see teistsugune? "Selles mõttes tundsin teistsuguselt, et kui teistel oli kergem keskkond, kus oli palju mõistmist ja arusaamist ja võib-olla rohkem lähedust, turvatunnet ja armastuse pakkumist – mis on inimeseks olemise juures baasvajadused – siis mina tundsin nendest puudust.

"Kui me võtame eluaastate skaala nullist sajani, siis nullist kahekümne viieni mul oli selline elu, et ma ei taha elada. Selle sees oli kaks üledoosi, tulekahjuga korter, noaga kallaletungid tänaval. Selles suhtes, et mul oli jumala savi elust, ma ei saa aru, mis asi elu on ja miks ma siin olen. Selline tunne oli, et mind on vales peatuses maha pandud ja rong läks edasi," iseloomustab Hardy enda elu esimest veerand sajandit.

Kui Hardy oli 18-aastane, kehtis seadus, et üliõpilased arvatakse ajateenistusest reservi. Täna arvab ta, et ajateenistusse minek oleks talle iseseisva elu alustamisel hoopis kasuks tulnud. "Ma olen ka mõelnud selle peale, et too hetk, kui olin 18, oleksin pidanud sõjaväkke minema, aga oli selline seadus, et need, kes on ülikoolis, määratakse automaatselt reservi. Ma praegu tunnengi, et sõjavägi on asi, mis aitab iseseisvuse ja enesekehstestamise tekitada."

Hardy ütleb, et nüüd, kus tal on tahe tegutseda ja oskused raskustega toime tulla, ongi elu minevikust erinev, sest vastasel juhul nende puuduste tõttu allakäik algabki.

Vaata ja kuula lähemalt päises olevast videost, milliste sündmuste ja tegevuste abil Hardy oma elu korda sai ning kuidas ta sarnaste murede korral nüüd ka teisi aitab.

Kommentaarid puuduvad