Vastlapäeva ootuses: miks me sööme vastlakukleid ja kust need tulid?

Juba homme on käes paljude magusasõprade meelispüha - vastlapäev! Tegemist on liikuva pühaga, mille kuupäev igal aastal sõltub ülestõusmispühadest. Antud tähtpäevaga käib kaasas palju traditsioone ning üks kõige tuntumaid on vastlakukli söömine. Toome teieni ülevaate selle magustoidu põnevast ning kirevast ajaloost.

Vastlakukkel on vastlapäeva traditsiooniline küpsetis, mis on tuntud Skandinaavias, Baltimaades, Islandil ja Soomes. Eestis on magustoit tuntud eelkõige kui vastlatoit ning seetõttu müüaksegi seda ka poodides enamasti just vastlaperioodil.

Rootsis on nende nimetus semla või fastlagsbulle. Sõna semla (mida kasutatakse ka inglise keeles) tuleneb saksa sõnast Semmel, mille aluseks oli omakorda semilia, mis tähistas kõige peenemat sorti nisujahu. Soomerootslaste seas nimetatakse neid fastlagsbulle, mis tähendab paastuajakukleid.

Küpsetis valmistatakse pärmitainast ja kaunistatakse vahukoorega. Mitmel pool kasutatakse kuklites kardemoni, martsipani, mandlipuru või vaniljekreemi.

Traditsiooniliselt söödi vastlakukleid ainult vastlapäeval kui viimast pidutoitu enne kevadist paastu. Kuid antud traditsioon kadus pärast reformatsiooni.

Vastlapäev on alguse saanud paganlikest talvistest pühadest ja tähistustest. Enne kristluse levikut oli see aeg seotud talve lõpuga, mil inimesed tähistasid valguse ja päikese naasmist ning tõid ohvreid jumalatele talve lõpu ja kevade saabumise tähistamiseks.

Vastlapäev on olnud rahvakalendris juba keskajal. Sel ajal oli vastlapäevaks ettevalmistumine oluline osa talvise perioodi lõppemise tähistamisest ning sellel päeval käidi kirikus, korraldati pidusid ja peeti erinevaid mänge ning võistlusi.

16. sajandi katkuepideemia ajal hakkasid inimesed vastlapäeva tähistamist võtma tähtsamana, kuna usuti, et sel päeval pidi kurjus taganema. Kristluse levimisega sai vastlapäev uue tähenduse, saades osaks lihavõtteperioodist. Sellegipoolest säilitas see oma paganlikud juured ja traditsioonid, mis olid seotud talve lõpuga ja kevade saabumisega.

Võib öelda, et vastlapäeva ajalugu on kujunenud mitmete erinevate kultuuriliste ja religioossete mõjude tulemusena ning see on jätkuvalt oluline osa Balti riikide kultuurist ja traditsioonidest.

Allikad: Wikipedia; Eesti Rahvakalender