Usundiõpetus kohustuslikuks? Peapiiskop: oleks piinlik, kui me ei tee vahet budistlikul ja islami pühakojal

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas eile Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku plaani algatada petitsioon rahvahääletuse korraldamiseks, mis toetaks usundiõpetuse kohustuslikuks õppeaineks muutmist. Eesti kristlased on mures, et erinevalt teistest Euroopa riikidest, ei ole võimalik Eesti koolides regionaalseid üldteadmisi omandada, vahendab "TV3 uudised".

Usuteadusega seondub enamik inimeste jaoks usuõpe ehk inimeste usklike maailmavaadete juurde suunamine. Tegelikkuses tähendab see aga erinevate maailmausundite, nende tausta ning ajale avamist. Just see silmaring on peapiiskop Urmas Viilma sõnul meie noortel täna vajaka.

„Kui meie PISA testid näitavad, et loodusteadustes või matemaatikas on meie õpilased kõik maailma parimate hulgas siis usualane või religioonide alane teadlikkus ja haridus on meil ilmselt maailma viimaste hulgas väga lihtsal põhjusel, sest me oleme tõenäoliselt üks väheseid riike Euroopas, kus me kõiki õpilasi usualaselt ei hari,“ ütles Viilma.

Viilma sõnul on nende teadmiste noortele edasiandmine oluline just seetõttu, et nad saaksid praeguses laias ja mitmekülgses maailmas hakkama.

„Me ei ela mullis. Me võtame vastu külalisi, meile kolib siia Eestisse elama inimesi teisest kultuurist ja usundist ja me ise reisime väga palju ja on päris piinlik, kui me ei oska lugeda usualast informatsiooni või sümboleid. Või ei tee vahet ka näiteks, et milline on budistlik pühakoda või milline on islami pühakoda.“

Mitmed koolijuhid on aga arvamusel, et kõiki neid teadmisi õpetatakse juba täna erinevates õppeainetes.

„Needsamad teemad on praegu juba nii kunstiajaloos kui muidu ajaloos ja kirjanduse tundides loomulikult esindad. Aga kas me peaks eraldi ainena seda tegema ja õpetama seda nii-öelda eraldi tunnis? Selle kohta ongi võib-olla tõesti huvitav küsida inimeste käest,“ ütles Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur.

„Võib-olla selle teema selguse huvides oleks isegi mõistlik. Kui me mõtleme pigem üldõpetuse peale, et maailm on ikkagi tervik ja me tahame õpilasele õpetada seoseid matemaatika, keemia, füüsika, loodusainete ja võib-olla ka kirjanduse vahel, siis me pigem ei peaks aineid väga eraldama. See usundiõpetus ei saa kunagi olema Eestis selline usuõpetus, nagu tema seal Tootsi koolis oli,“ lisas Piibur.

Viilma sõnul ei lisaks usundiõpetus koolidele eriti suurt lisakoormust, sest visiooni kohaselt toimuksid usundiõpetuse tunnid igas kooliastmes vaid korra nädalas ehk üheksa aasta jooksul toimuks õpilastel vaid kolm kohustuslikku tundi nädalas. Klassi ette saaksid astuda nii kirikuõpetajad kui ka need pedagoogid, kes läbivad vastava lisakoolituse.

„Küsimus ei ole, kas on kirikuõpetaja või keegi teine. Tegemist peab olema Eestis pedagoogiga, kellel on vastav ettevalmistus, pädevus ja on päris selge, et see inimene klassi ees seistes ei saa minna sinna oma maailmavaadet peale suruma vaid see peab olema siis neutraalne.“

Viilma on optimistlik, et petitsioon võetakse ühiskonnas positiivselt vastu.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.