Reklaam sulgub sekundi pärast

Traagiliste liiklusõnnetuste valguses: kas eakaid autojuhte peaks põhjalikumalt kontrollima?

"TV3 uudised"

Eelmisel aastal juhtus Tartus raske liiklusõnnetus, mille põhjustas ülekäigurajal lapsevankriga teed ületanud naisele otsa sõitnud 83-aastane mees. Naine sai raskelt viga, vankris olnud 8-kuune imik suri haiglas. Õnnetuse põhjustajal diagnoositi pärast õnnetust dementsus, mille tõttu teda vastutusele võtta ei saa. Kas kontroll peaks olema põhjalikum?

„Inimest saab karistada siis, kui ta on teo toimepanemises süüdi ja süüdi on ta siis, kui tal on olemas süüvõime. See omakorda tähendab, et kui inimene on haige, selle on eksperdid tuvastanud, siis süüvõimeline ta ei ole ja me ei saa ka öelda, et ta oleks süüdi või oleks võimeline karistust kandma,” ütles Lõuna ringkonnaprokurör Kairi Kaldoja.

Eakal juhil oli nii kehtiv tervisetõend kui juhiluba, mis tekitas küsimuse, kas arst pole inimest mitte valesti hinnanud. Uurimisel selgus, et perearst andis tervisetõendi välja õiguspäraselt, kuid mehe vaimsele seisundile anti ikkagi põhjalik hinnang.

„Tehti ka väga põhjalik kohtupsühhiaatriline ja -psühholoogiline ekspertiis selleks, et tuvastada toimepanija süüvõime. Mai kuu alguses võttis prokuratuur vastu seisukoha, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada selle tõttu, et mitte kellelegi süüdistust esitada ei saa, kuna inimesel, kes teo toime pani, puudub süüvõime,” lisas Kaldoja.

Selge see, et kõiki eakaid ühe mõõdupuuga mõõta ei saa, kuid kes siiski peaks vastutama selle eest, et meil oleksid liikluses ainult juhtimiskõlbulikud juhid? Kas tõesti ainult perearst või peaks rohkem rääkima ka lähedaste vastutusest?

„Sellest on tegelikult lihtne aru saada, kas inimene kõlbab rooli või ei kõlba rooli. Kas ta saab asjadest aru, kui sa räägid temaga? Kas lause algus ja lause lõpp lähevad oma vahel kokku? Kas ta jätab meelde asjad, millest sina oled talle näiteks eile rääkinud? Kas tal on meeles mingisugused varasemad kokkulepped, mis on tehtud? Kas ta saab üldse aru, kus ta on ja miks ta siin on?” kirjeldas Eesti Perearstide Seltsi juht dr Elle-Mall Sadrak.

Kõige esimesena saavad muutustest ikkagi aru tema ümber olevad inimesed. „Kui olete temaga koos autos ja ta teeb mingeid veidraid liigutusi, hakkab järsku veidrat marsruuti tegema, hakkab vales kohas pidurdama, vales kohas kiirendama... midagi on valesti. Sellest võiks ikka perearstile teada anda,” lisas Sandrak.

Politsei poolelt vaadates ei räägita aga ainult eakatest, vaid kõigist, kelle terviseseisund ei võimalda ohutut liikluses osalemist.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.