Milles asi? Osad beebiootel naised keelduvad isa nime avalikustamast

Eestis ei ole marginaalne osa – täpsemalt 4% – beebiootel naistest nõus avalikustama veel sündimata lapse isa. Ametnikud ühtegi beebiootel naist selleks ka survestama ei hakka, kuid soovivad, et nad teadvustaksid, millest nad lapse isa määramata jättes loobuvad.

Avalikkuse ette jõudis sotsiaalministeeriumi plaan kutsuda ämmaemandaid liituma “Isade kaasamise ja vanemate suhtenõustamise” projektiga, mis puudutab umbes 4% naistest, kes ei ole mingil põhjusel nõus tulevase lapse isa avalikustama.

Naistearst Piret Veerusele meenub, kuidas ta kaks aastat tagasi osales sotsiaalministeeriumi ümarlauas, kus arutati, kuidas üksikvanemaid aidata ja isasid paremini kaasata. Tollal ei pooldanud mitte keegi lapseootel naiste survestamist isakande tegemiseks. Üllatuslikult saadi aga veebruaris ministeeriumilt kiri, et rasedaid tuleks siiski suunata isa nime kirja panema.

"Me loobusime projektis osalemast, sest meie mure oli see, et see võib ohustada usalduslikku suhet, mis peab ikkagi säilima raseda ja ämmaemanda vahel. Olime mures, et selline survestamine võib ka rasedate psüühikale halvasti mõjuda ja meil tegelikult ei ole niisugust siirast veendumust, et isakanne kuidagi tulevikus seda lapse heaolu parandaks. Isa nimi paberil – kas sellest on siis oodata nii suurt abi?" kommenteeris Pelgulinna Sünnitusmaja naistekliiniku ülemarst Piret Veerus.

Kõikidest lapseootel naistest on ainult 4% neid, kes jätavad lapse isa nime rasedakaardile märkimata. Põhjuseid on erinevaid, aga selle taga võib olla ka spermadoonorlus, kus naine ei saagi kunagi lapse viljastanud mehe nime teada.

"Selliseid naisi on väga-väga vähe, alla 4% rasedusega arvelolevatest beebiootel emadest, kes on sellise valiku teinud. Meie veendumus on, et me peame austama inimese otsust, mis tahes selle otsuse põhjuseks siis on. Kas on tegemist spermadoonori abil saadud lapsega, võib-olla on tegemist juhusuhtega ja mõlemad partnerid ongi otsustanud, et isa ei soovi lapse kasvatamisel osaleda ja ema on teinud kindla otsuse, et ta sünnitab. Mõnikord on tegemist ka peresuhtes oleva isaga, kes ei soovi oma eelmist peret lõhkuda. See, et tema nime pole kirjas rasedakaardil, ei pruugi alati tähendada, et ta seda last majanduslikult ei toeta. Need olukorrad võivad olla väga-väga erinevad," kirjeldas Veerus.

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Ülvi Tüllinen ütleb, et ühtki lapseootel naist pole plaanis survestama hakata. Ametnikele teeb hoopis muret, et naised ei tea, millest nad loobuvad, kui lapse isa nime ei avalikusta.

"Kui me alustasime kaks aastat tagasi Riigikantselei innovatsiooniprogrammis sellist üksikvanemate toetusteekonna kaardistamist, siis me viisime läbi intervjuud laste emadega, kellest väga suur osa olidki isakandeta laste emad. Selle põhjal joonistusid välja väga erinevad mustrid, sest iga pere lugu on erinev. Olidki põhjused taustal väga erinevad, nende hulgas oli ka vägivallajuhtumeid. Oli juhtumeid, kus vanemad olid omavahel kokku leppinud teatavatel põhjustel, et isakannet lapsele ei tehta. Aga oli ka päris mitmeid juhtumeid, kus vanemad ütlesid, et nad tegelikult ei teadvustanud endale, mida isakande puudumine lapse seisukohalt tähendab ja ka tema seisukohalt tähendab," ütles Tüllinen.

Tüllineni sõnul on lapsel õigus mõlemale vanemale ja isast teadmine annab lapsele kunagi aimu tema päritolust. Lisaks on olemas majanduslikud põhjused, miks peaks lapse isa ära määrama. "Kui just vanemad ei ole omavahel väga kindlalt väga kokku leppinud, tal ei ole õigust elatisele, elatisabile. Tal ei ole õigust – kui peaks juhtuma kõige halvem – toit ja kaotuspensionile. See loob lapsele seaduslikult ka majandusliku turvatunde. Aga võib-olla see emotsionaalne pool, mis isakandega lapsele kaasneb, on võib-olla isegi tihtipeale veelgi olulisem."

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.