Kuidas valida enda koju õige küttesüsteem?

Erinevate küttesüsteemide valik on tänapäeval laiem kui kunagi varem, mistõttu küttesüsteemi valikul tekib miljon erinevat küsimust. Milline on soodsaim küttesüsteem? Millist on lihtne paigaldada? Kas küttesüsteem tekitab müra, mis võib hakata häirima? Kas ruumi temperatuuri mõjutab see, milline küttesüsteem on valitud või milline on ilm? Kas sama süsteem võiks pakkuda lahendust nii soojal kui külmal ajal? Kas valida elektriga köetav põrandaküte, radiaatorküte, õhk-vesi soojuspump, õhksoojuspump või hoopis maasoojuspump ehk maaküte?

Kuna küsimusi tekib palju, siis soovitame enne ühe või teise küttesüsteemi kasuks otsuse langetamist, läbi mõelda mõned olulised asjad.

Millise rahalise kuluga peab küttesüsteemi paigaldamisel ja ülal pidamisel arvestama?

Maasoojuspump on võrreldes teiste soojuspumpadega kallim ning kallim on ka selle paigaldamine, kuid suurem efektiivsus kompenseerib selle. Kinnistul tuleb teha kaevetöid maakollektori paigutamiseks või puurimistöid, kui valid puuraukudega maakütte. Pärast kaevetöid kinnistul tekib mõningane kulu haljastuse korrastamise ja taastamise näol, mis on küll ühekordne kulu.

Kui valida õhk-vesi soojuspump siis selliste pumpade hinnad jäävad 4000 ja 5000 euro vahele. Toodud hinnale lisandub paigaldamise kulud, mis võivad olla suurusjärgus 700 euro ja 1500 euro piires. Täpne hind selgub siiski arvestades konkreetset objekti, selle suurust ja vajadusi ning võib seega minna üle eelpool nimetatud summade. Võrreldes maakütte paigaldamisega on õhk-vesi soojuspumba soetamine ja paigaldamine seega kokkuvõttes soodsam.

Õhksoojuspump kasutab ka elektrienergiat lisaks välisõhu soojusenergiale, kuid see kulu ei ole nii suur. Näitena võib tuua selle, et talvekuudel, kus keskmine välisõhu temperatuur on -10 kraadi, on soojuspumbaga kütmine võrreldes elektriküttega vähemalt neli korda soodsam.

Kui lihtne on küttesüsteemi paigaldamine?

Õhk-vesi soojuspumba oluline eelis maakütte ees on see, et nende paigaldamine on märgatavalt lihtsam. Õhk-vesi soojuspumba paigaldamiseks ei ole vajadust maad maja ümber üles kaevata ning sellega tekitada lisategevusi ja lisakulusid seoses haljastuse korrigeerimisega. Õhk-vesi soojuspumba võib seega kinnitada kas maja külge või siis ka kinnistule.

Põhimõtteliselt on võimalik õhk-vesi soojuspumpa ka ise paigaldada, kuid siis tuleb arvestada sellega, et sellisel juhul ei laiene garantii, mis olukorras, kus seade on paigaldatud professionaalide poolt, on umbes viis aastat. Selleks, et kasutada õhk-vesi soojuspumpa (või ükskõik millist teist küttesüsteemi) ilma muretsemata, on garantii kindlasti vajalik. Lisaks on mõistlikum jätta pumba paigaldamine kogenud spetsialistidele, kes teevad töö kvaliteetselt ja oluliselt kiiremini kui ise paigaldades.

Enne, kui valida ja paigaldada õhksoojuspump, on vajalik hankida projekt. See toob küll kaasa mõningase lisakulu, kuid tasub end kindlast ära ja nii saad enda hoonesse täpselt sobiva küttesüsteemi.

Kas ja kui sageli tuleb küttesüsteemi hooldada?

Maasoojuspump vajab üks kord aastas hooldamist ja seda soovitatavalt enne kütteperioodi algust ning enamasti on see seotud garantii kehtivusega. Maasoojuspumba hoolduskulud on väga madalad.

Õhk-vesi soojuspump ei vaja olulisel määral hooldamist. Jälgida tuleb, et majast väljaspool asuval soojusvahetil oleksid tiivikud lehe- ja lumevabad ning et tiivikud saaksid takistusteta liikuda. Küttesüsteemi vee mudafiltrid tuleb puhastada. Lisaks tuleb kontrollida külmakontuuride hermeetilisust ning kogu süsteemi rõhul silm peal hoida. Samuti on oluline jälgida elektriühendusi. Kõik nimetatud tööd teostavad spetsialistid, kelle tellimisel on hind umbes 80-100 eurot.

Ka õhksoojuspump vajab hooldamist. Näiteks siseseadmel on eemaldatavad filtrid, mida tuleb umbes kord kuus pesta. Väljas olevale seadmele võib koguneda lehti ja lund ning välisseadme alla võib koguneda vesi, mis jäätudes võib kahjustada seadet. Kui seade ei tööta korralikult, on võimalik konsulteerida spetsialistiga või tellida hooldus, mille käigus kontrollitakse seadme töökindlust (pestakse puhureid, kontrollitakse, et ei oleks lekkeid jne). Sellise täishoolduse võiks teha kord aastas enne kütteperioodi.

Kas erinevate küttesüsteemide puhul on müratase erinev?

Õhk-vesi soojuspumba ventilaatorkast maja seinal võib tekitada vähest müra. Müratase võib olla umbes 40-60 dB kui mõõta müra õhk-soojuspumbast ühe meetri kauguselt. Kaugemalt väheneb müratase olulisel määral. Kui paigutada pump majast eemale, siis häiriv müra sisuliselt puudub.

Kui võrrelda õhk-vesi soojuspumbaga, siis maasoojuspump ehk maaküte müra ei tekita.

Milline küttesüsteem on kõige mugavam?

Puuküttega majas tuleb arvestada pideva küttematerjali varumise, tuppa toomise ning ahju või kaminasse panemisega. Samuti piirab see olulisel määral kodust eemal viibimist, sest lõke kustub ning kaminasse tule jätmine samal ajal kui ise välja lähete, ei ole mõistlik.

Elektriküte võib küll mugav olla, kuid samas on hinna poolest kallim kui teised küttesüsteemid. Näiteks õhk-vesi soojuspumpa kasutades võib see olla umbes 80 protsenti soodsam kui elektriküte.

Alati ei ole muidugi mugavus peamine, vaid ka see, milline küttesüsteem konkreetsesse korterisse või majja sobib ning millised on vajadused ja ootused ehk et kas küttesüsteem võiks pakkuda ka jahutust kuumemal ajal või ei ole see oluline. Lisaks mängib rolli see, kui köetakse elumaja ning vaja on otse pumbast ka vett saada, siis ainsaks sobivaks võimaluseks on õhk-vesi soojuspump, sest õhk-soojuspumbaga sooja vett ei saa. Kui on tegemist suvilaga, kus on üldpind väiksem ja kus viibitakse pigem soojemal ajal, siis sobib hästi ka õhk-soojuspump.

Oluline nüanss õhksoojuspumpade juures on see, et need sisaldavad filtreid, mis on õhku puhastava ja tolmuosakesi eemaldava toimega. Mõnel pumba mudelil on ka ionisaator, mis tekitab värske õhu tunde ning on ka selliseid seadmeid, millel on viiruseid ja baktereid hävitavad funktsioonid.

Kas sama süsteem võiks pakkuda lahendust nii soojal kui külmal ajal?

Õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel tuleb arvestada sellega, et pumbaga saab kütta või jahutada elamispinna temperatuuri vahemikus -20 kraadi kuni +40 kraadi. Kui temperatuur langeb aga alla -25 kraadi, võib vaja minna täiendavat kütet kas elektriradiaatori või kamina/ahju näol. Maasoojuspump aga töötab stabiilsemate temperatuuridega. Ka õhk-soojuspump saab edukalt hakkama ruumide jahutamisega, nii et seega sobivad soojal ajal kasutamiseks mõlemad variandid.

Madalama kui -20 kraadi juures peaks siiski õhksoojuspumpa kasutades pöörama tähelepanu tootja poolt lubatud temperatuuride vahemikule ning lisaks ka sellele, et väljas olevale seadmele on paigaldatud külmumise vastane kaabel või lisaküttekaabel.

Kokkuvõtteks

Nii nagu eelpool välja toodud, on küttesüsteemi valimisel vaja läbi mõelda erinevaid aspekte - näiteks:

Müratase;
Funktsionaalsus (kas saab vaid kütta või ka jahutada);
Kasutusmugavus;
Küttesüsteemi paigaldamise ja ülal pidamise kulud.

Tulenevalt erinevatest vajadustest ja soovidest ei saa välja tuua ühte ainuõiget küttesüsteemi, sest see, mis sobib ühele, ei pruugi teises majapidamises parim valik olla.