Üledoosi tõttu surnud noormehe isa avab suu: mulle ei meeldi, et riik jättis mu poja hätta

Eilses „Laseris“ oli teemaks Beach Grindi festivali järgselt politseikambris surnud noormees. Marii Karell uuris, kas üledoosi tõttu surnud noormees jäi abita ametkondade puuduliku narkoalase väljaõppe tõttu ning mis oleks võinud tema elu päästa.

„Laseri“ saates võetakse ette protokollid, sisejuurdluse dokumendid ning pannakse detailid ajajoonele, et aru saada, mis läks tol ööl valesti ja kes vastutab, et noormees vaid kolm ja pool tundi hiljem politsei arestikambrist surnuna leiti. 20-aastane Raplamaalt pärit mees oli hiljuti tulnud ajateenistusest. Ta teenis küberkaitses ja töötas IT-alal. Unistused olid suured ja ta lootis välismaale õppima minna.

„Mind väga häirib, et politsei sisejuurdlus kiiresti lõppes...ja otsustati, et nad tegid kõik õigesti. Ta suri, kuigi oleks võinud abi saada,” sõnab sel suvel Beach Grindi festivali järgselt politseikambris surnud noormehe isa.

Lahangutulemused näitasid, et noormehe kehas oli eluohtlik kogus MDMA-d ehk ecstasy‘t. Selle üledoosi tagajärjel ta suri.

"Ma ei taha, et mu poeg oleks üks number narkosurmade statistikas. Mulle ei meeldi, et riik jättis mu poja hätta," ütles noormehe isa.

"Laseri" uurimusest selgub, et üledoosi tõttu surnud noormees ei saanud vajalikku abi, sest ametkondadel puuduvad narkoalased eriainete põhised teadmised ja väljaõpe.

Lisaks töötab „Laser“ läbi Eesti Kiirabi Liidu poolt välja töötatud tegevusjuhendi kiirabitöötajatele. Küsimus on, kas kiirabi teab, kuidas erinevad ained kehas käituvad. „Ma võin teile kinnitada, et kiirabitöötaja tunneb ära, kas inimesel on eluohtlik seisund või pole. Eraldi amfetamiinikoolitusi meil läbi ei viida. Üldmeditsiiniline koolitus, arstid-õed on tervishoiukõrgkoolist ja küllap neile räägitakse seal ka meelemürkidest,” selgitab Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas.

Adlase sõnul on meditsiin väga keeruline ja kompleksne ning kunagi ei ole võimalik ühe patsiendi käsitlemist, eriti mitte-traditsiooniliste ja -farmakoloogiliste ainete mürgistuste puhul võtta n-ö õpiku järgi. "Meie ettevalmistus on üldmeditsiiniline ja koolitus selline, nagu ta peab olema selleks, et inimesel eluohtlikku terviseriket kohapeal stabiliseerida ja reeglina sellise patsiendi me toimetame haiglasse, kus on tema uuringuteks ja raviks juba vajalikud võimalused."

„See on mürk, mida te tarvitate. Ma usun, et enamus inimesi on korra kuulnud, et see, mida te tarvitate, on ohtlik teie tervisele. Kas me peaksime siis praegu olema väga üllatunud, et see oht on realiseerunud,” nendib Adlas.

Saatejuht vahendas, et kogu Eesti kiirabi töötab kiirabi liidu väljaantud juhendi järgi. "Kiirabi juhendis puudub viide sellele, millised narkootikumid milliseid tagajärgi tekitavad. Seal on kirjas, et kui stimulantide tarbimise tagajärjel on tekkinud hüpertermia, siis soovitatakse üles panna tilkinfusioon, teha mehhaanilist jahutamist ja sedatsiooni ehk anda patsiendile ravimeid, mis tekiavad unisust, muudavad rahulikuks, vähendavad hirmutunnet, ärevust ja valuaistingut. Küll aga puudub seal konkreetne viide selle kohta, et ecstasy puhul on hüpertermia tavaline."

„Meie põhiteema kõikidel üritustel ja festivalidel on see, et kui inimene on uimas, siis me ei jäta teda üksinda. Mitte kunagi ei jäta üksinda,” selgitab Tervise Arengu Instituudi vabatahtlik Marit Oja, kes käis sel suvel kokku seitsmel nädalavahetusel üritustel või festivalidel, et pakkuda seal narkokahjude vähendamise teenust. Oja sõnul kasutavad kaks kolmandikku peokülastajatest keelatud aineid. Reovee uuringud näitavad, et nädalavahetustel tõuseb Eestis hüppeliselt narkootiliste ainete tarvitamine. MDMA, Ecstasy, kokaiin, amfetamiin ja kanep on täiesti tavaline peokultuuri osa. Neid tarvitab iga neljas täiskasvanu ja iga kolmas noor. Kui midagi peaks tarvitamise käigus juhtuma, on tõenäoliselt kiirabi esimene koht, kust abi otsitakse.

"Kindlasti noored tarbivad ja pahatihti tarbivad ka just rohkem narkootikume kui alkoholi, sest et tänase hinnapoliitika ka festivalidel...alkohoolsed kokteilid on üpris kallid," ütles Medical Service Estonia arst Martin Mand.

"Ecstasy-tabletid jäävad 15-20 euro juurde, aga kui sul on n-ö käpp sees, siis sa võid saada tableti ja 10 euroga kätte. See kindlasti on odavam kui minna klubisse ja osta kokteili. See põhimõtteliselt on ühe tableti väärtus," ütles Maksu- ja Tolliameti narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa.

Vaata täispikka osa päises olevast videost!

“Laser” on TV3 eetris teisipäeviti kell 20.30! Vaata ka “Laseri” kohta lisainfot ja eelmisi osasid SIIT!