Meelelahutajatest poliitikuteni: tuntud eestlased, kes sel sügisel kooliteed alustavad

Juba sel reedel heliseb esimene koolikell ja algab uus kooliaasta - kes on need tuntud eestlased, kes sel sügisel koolipinki istuvad?

Brigitte Susanne Hunt

Juuli keskpaigas teatas meelelahutaja Brigitte Susanne Hunt, et tema suur salaprojekt on sügisel ülikooli minemine. Nimelt asub ta alates septembrist õppima õigusteaduse erialal.

"Tundsin kevadel, et vanamoodi enam ei taha ja uutmoodi veel ei oska.
Mida siis teha? Kõigepealt: mõelda natuke aega. Ja siis vajalikud sammud teoks teha. Tean, et kuskil jookseb eraelu, avaliku huvi ja niisama uudishimu piir. Kuskilt jookseb piir, millisel hetkel lõppeb kriitika ja algab vaimne vägivald. Kuskilt jookseb ärieetika ja seaduserikkumine. Tahan välja selgitada, kus see piir juriidiliselt asub. Tahan seista (vajadusel üksi) nende eest, kellele tehakse liiga. Mul on selleks mune," kirjutas Hunt oma sotsiaalmeedias.

Hundil on juba taskus ajakirjanduse bakalaureus. Eelmisel aastal astus Hunt ka Estonia Business Schooli, et omandada magistrikraad ärijuhtimises, ent see teekond jäi tal pooleli.

View this post on Instagram

A post shared by Brigitte Susanne Hunt 🐺 (@brigittesusanne)

Marilyn Jurman

Tänavu cum laude psühholoogia magistriõppes saanud Marilyn Jurman teatas, et astub sügisest edasi õppima ka doktorantuuri. Oma sotsiaalmeedias rääkis ta, et tunneb meeletut huvi noorte ajutöö kohta ja see ajendas teda ka edasi õppima minema.

"Tee siia ei ole olnud katsumusteta, kuna ma navigeerin elus ADHD, ärevuse ja eneses kahtlemise vahel. Kuid nagu öeldakse, teadmised on jõud ja iseenda mõistmine on olnud mu suunav valgus. See teekond on õpetanud mulle kaastunde ja empaatia tõelist olemust, ajendades mind aitama teistel ära tunda nende emotsioone, käivitajaid ja käitumist rahulikuma sisemaailma nimel," kirjutas ta sotsiaalmeedias.

View this post on Instagram

A post shared by Marilyn Jurman (@marilynjurman)

Jaak Madison

EKRE aseesimees Jaak Madison lõpetas selle aasta juunis Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppe. Sellega tema õpingud aga ei piirdu, sest sügisest jätkab poliitik samal erialal ka magistriõppes.

„Euroopa Parlamendis on võimalik lisaks tööle ka muude asjadega tegeleda ja aega jaotada. Tartu Ülikool pakub väga head õppevõimalust, kus 3-aastane bakalaureuseõppe programm on sessioonõppes nelja aasta peale jaotatud Füüsiline kontaktõpe on nädalavahetuseti ja suurimad asjad pead iseseisvalt ära tegema. Olen 3-4 päeva nädalas Brüsselis ja õhtuti kontoris on vaba aega, et tööd ära teha ning eksamid on füüsiliselt kohapeal ja nii oli võimalik programmi läbida," selgitas Madison.

Lisaks õigusteadusele kaalus Madison veel kahe variandi vahel, kuid lõpuks tundus kõige loogilisem siiski sama valdkonnaga jätkata. „Kui on huvi kümne aasta pärast midagi muud teha või valijad enam sind ei armasta ja ütlevad valimistel, et kao minema, siis on alati õiguse valdkond, millega tegeleda,” ütles Madison.

Loe täispikka intervjuud Jaak Madisoniga SIIT!

Kendra Katrina Könnel

Tuntud suunamudija sai sel kevadel BFM-ist endale bakalaureuse kraadi reklaaminduses. Nüüd alustab ta õpinguid Tartu ülikoolis persoonibrändi põhise ettevõtluse erialal.

"Reklaam, turundundamine, arvamuste ja maine kujundamine, sh arendamine, mõjutamine ning inimeste vajadustele lahenduse leidmine on mind väiksest saadik inspireerinud. Kui noorena ei osanud ma muudmoodi oma kirge valdkonna vastu väljendada, kui et tähelepanu otsimise ja “likede” kogumisega sotsiaalmeedias, siis nüüd on mul siht selgem - soovin olla brändide persoona kujundaja," selgitab Kendra Katrina oma eriala valikut.

Huvi persoonabrändingu vastu ulatub noorel neiul juba mitmete aastate kaugusesse. "Võin julgelt öelda, et olen persoonibrändi kujundamisega tegelenud rohkem kui pool oma elu, mis on märkimisväärsed 11 ja pool aastat. St, et juba 11/12-aastaselt meeldis mulle sotsiaalmeediat ja keskkonda kujundada, juhtida ja suunata. Sel ajal olin tegev küll natukene teisel platvormil, milleks oli Ask.fm, kuid juba seal suutsin vaatamata oma noorele eale koguda pea 18 000 jälgijat, kellele igapäevaselt tegelikult oma persoonat juba kujundasin," meenutab ta.

"Kui teiste laste lapsepõlv möödus samal ajal ehk õues või Mängukoopas, siis mina pusisin muudkui sotsiaalmeedia kallal, uurisin seda, õppisin seda tundma, õppisin seal käituma ja nuputasin kuidas aga minabrändi kasvatada ja inimestes huvi tekitada. Sealt edasi kasvasingi vanemaks koos areneva persoonabrändi ja turundusega. Naeran endamisi, et oleme nagu sukk ja saabas, vähemalt minu südames," ütleb Kendra Katrina.

Juba 15-aastaselt abistas Kendra Katrina erinevaid ettevõtteid ja andis neile nõu, kuidas Instagramis orienteeruda, mainet luua ja turundada. "Üha enam tundsin, et tahaksin olla veel mõjuvõimsam ja osavam selles valdkonnas. Järgemööda hakkasin kasvama sihiga õppida ülikoolis antud valdkonna teoreetilisi teadmisi professionaalide käe all, et suudaksin tulevikus, nendelt õpitud teadmiste ja oma pikaaegse kogemusega, brändidele kasulik olla. Tunnen, et minu isiklik “minabränd” ei ole minu jaoks rahuolu pakkuv saavutus ning soovin sihtida palju kaugemale ja kujundada suuremaid brände ning jõuda läbi selle paljude inimeste südamesse, isegi kui neil pole aimu, et minu töö seal taga võib olla," leiab ta.

Kendra Katrina tunnistab, et talle meeldib tohutult õppida ja enesedistsipliin on tema jaoks äärmiselt olulisel kohal - niisiis polnudki tal muud valikut, kui peale bakalaurerusekraadi omandamist magistrisse edasi suunduda. "Arvan, et see oli saatus, et just nüüd, kui minul oli võimalus magistrisse astuda, avati selline uudne ja äge eriala!"

Võrreldes BFM-i reklaami erialale sisseastumist, mis oli väga keeruline ja närvesööv, siis tema üllatuseks oli sisseastumine persoonabrändipõhisesse ettevõtlusesse ülimugav ja ehk liigagi kerge - kirjuta kodus või kus iganes essee ja astu sisse! "Minu kutsumus ongi ju inimeste ära võlumine ning tänu sellele sain essee kirjutamisel nii palju motivatsiooni ja sportlikku hasarti, et kirjutamine tuli vägagi ludinal välja. Mõne aja pärast saingi positiivse vastuse ka," rõõmustab ta.

Selle üle, et ta erialale sisse pääses, Kendra tohutult ei üllatunud, vaid pigem oleks ta imestanud vastupidise tulemuse korral. "Teisi erialasid ei kaalunudki kordagi magistrisse astudes. Enne reklaami baka sisseastumist kaalusin korra Eesti keelt minna õppima, sest mul oli koolis nii äge Eesti keele õpetaja, kes mulle suure Eesti keele tundmise tuhina sisse ajas, kuid see mõte jäi siiski lihtsalt mõtteks," sõnab ta lõpetuseks.

View this post on Instagram

A post shared by Kendra Katrina Könnel (@kendrakatrina)

Kaspar Gräzin

Kaspar lõpetas sel suvel Tartu Ülikoolis teatriteaduse eriala ning on sirgumas nooreks andekaks lavastajaks. Nüüd alustab ta magistriõpinguid kultuurikorralduse erialal.

“Mul oli lõpueksamite tulemuste põhjal kaks valikut: kas lähen õppima arsti- või teatriteadust. Valisin teatriteaduse ja vanemad olid väga õnnetud. Kõigil on ju unistus lapsest kui tulevasest doktorist,” ütles ta. Kaspar tundis siiski, et liigub eluteel õiges suunas ning jäi kindlaks oma sisetundele.

“Ma ei ole veel olnud valmis matma maha lavakunstikooli unistust. Sinna võiks ühel päeval lavastajana sisse astuda ja siis saada endale päris lavastaja tiitel. Kas see on mulle ette nähtud, seda saab hiljem teada, aga ma arvan, et magistri kindlasti lõpetan ära, loodetavasti teen veel kihvte projekte, kus saan tegutseda ja koguda enda ümber kihvte inimesi,” sõnas Kaspar oma tulevikuplaanidest rääkides.

Loe täispikka intervjuud Kaspariga SIIT!

Tõnis Milling

Kultuurikorraldaja Tõnis Millingu võib leida Luua Metsanduskooli nimekirjast matkajuhi erialal. Kuigi tegemist võib olla mõneti ootamatu erialavalikuga, siis Millingu sõnul oli selleks kaks peamist põhjust.

"Esiteks, kuna matkamine ja seiklemine mööda maailma on hingelähedane. Teine pool on see, et me tegime sõbraga firma ja me hakkame õige pea viima inimesi seiklusmatkadele üle Eesti. Siis oleks rohkem teadmisi ja oskust seda teha," selgitab Milling oma eriala valikut.

Üllatavalt selgub ka, et matkajuhi erialale kandideerimine pole üldse nii lihtne, kui võiks arvata. "Meil oli eksamipäev, kus oli vaja teha essee teemal "Mina kui matkajuht" ja oli test, mis ei olnud teps mitte lihtsate killast. Kui ikkagi küsitakse, kes on see Eestist pärit maadeavastaja, kelle järgi kannab nime meri Antarktikas, siis ikka ei tule pähe. Päris mitmeid pähkleid oli seal, neli A4 küsimusi ja pilte. Päris mitu kukkus läbi testi tõttu," pajatab ta.

Sel sügisel plaanibki Milling juba oma seiklusmatkadega turule tulla, mille eesmärk on ettevõtete töötajatele elamusi metsas pakkuda. "See kujunes välja koroona ajal, kui meelelahutussektoris oli üsna nigel ja kõik läksid loodusesse. Mõtlesime sõbraga, et okei, hakkame inimesi liigutama süsteemselt," sõnab ta.