“Kolm tärni annab välja!” Grete Paia ja Púr Múdd elasid Iraagis koos sõduritega

Milline õhkkond Iraagis valitses? Kui selgelt oli tunda, et käimas on sõjategevus?

Púr Múdd: "Iraagis oli õhkkond väga mõnus, inimesed tundusid sõbralikud ning avameelsed. Kurdistani rahvas tahab olla rohkem läänemeelsem ning unistab omaenda kaunist riigist, mis loodetavasti ühel päeval teoks saab."

"Kui me kell viis hommikul Erbili lennujaamas maandusime, siis pandi meile kohe killuvest selga ja kiiver pähe. Otseselt ei olnud tunda, et suur sõjategevus käib - linnas tundus väga rahulik ning turvaline. Põhiliselt tahetakse rünnata ikkagi USA/NATO baasi, mille sees viibivad ka meie sõdurid." 

Grete: "Õhkkond baasis oli meie sealviibimise ajal rahulik, ent võrreldes mu 2016. aasta Liibanoni missioonikogemusega oli Iraagis igal juhul olukord ärevam ja ohutunne kõrgendatud. Olime poistega iga hetk valmis õhuhäirele reageerima ja varjendisse jooksmas. Õnneks kaitseväelased hoidsid meid seal väga kenasti ja tundisme end turvaliselt."

"Võrreldes Liibanoniga, on Iraagi baas ka kordades-kordades suurem ning baasis ringi liikudes pidime alati varustust kandma: killuvesti ja kiivrit. Seal ei ole sellisel kujul sõjategevust, nagu enamus ehk ette kujutavad. Tegemist on operatsiooniga, mille eesmärk on nõustada ja toetada Iraagi kohalikke julgeolekujõudusid riigikaitsesüsteemi ülesehitamisel, et nad suudaksid edaspidi iseseisvalt alistada islamiäärmuslikke rühmitusi, kes aeg-ajalt ka baasile, kus viibisime, rünnakuid teevad."

Kuidas Eesti sõdurid teid vastu võtsid?

Grete: "Suurepäraselt! Meil on nii positiivsed emotsioonid ja mälestuseid neist päevist! Loodetavasti jäid ka kaitseväelased meie külaskäigu ja kahe kontserdiga rahule - saime neid ehk natukenegi igapäevarutiinist välja tuua. Väga kihvt seltskond on neil koos!"

Púr Múdd: "Tundsime ennast väga turvaliselt ning vastuvõtt oli ülimalt sõbralik. Viimasel õhtul, kui istusime ja rääkisime nendega seal veel juttu, siis lausa kahju oli mõelda, et peab tagasi koju minema."

Millised on Eesti sõdurite elutingimused Iraagis? Kui lihtne või raske oli ise sõdurielu elada?

Grete: "Ma julgen väita, et elutingimused olid head. Eluruumid on suurtes telkides, kuhu siis omakorda on eraldi nii-öelda boksid ehitatud. Privaatsust on piisavalt. Toidud olid väga maitsvad ja küllaltki suur valik. Mina oleksin vabalt võinud pikemaks jääda. Hiljuti said Eesti poisid enda päris oma Eesti sauna ka püsti. Ka meil Púr Múddiga õnnestus see ära proovida ja no tõesti oli mõnus."

View this post on Instagram

A post shared by Grete Paia (@gretepaia)

Púr Múdd: Elutingimused on väga korralikud. Päris viietärnihotell ei ole, aga julgelt võib öelda, et kolm tärni annab välja küll. Söögivalik on väga hea: kõike saab!" 

Mida uut reis õpetas või millele pani mõtlema?

Grete: "Minus kasvatas reis taas veel enam kaitsetahet meie oma riigi vastu. Eriti kihvt ja kasulik oli kätt harjutada erinevate relvadega lasketiirus. Kuulipildujat ikka naljalt ei õnnestu tsiviilisikutel käsitseda ning võttes arvesse üleüldist geopoliitilist olukorda, siis leian, et sellised kogemused tulevad igati kasuks."

Púr Múdd: "Eks meid poputati. Reis pani mõtlema, et peaksime liituma kas Kaitseliiduga või siis teine variant minna abipolitseinikuks. Mõlemad variandid on täiesti tõsised mõttekohad."

Iraagi reisi käigus andsid Grete Paia ja tanstumuusika duo Púr Múdd (Joonatan Siiman ja Oliver Rõõmus) Iraagis Eesti kaitseväe kontingendile kaks kontserti. Samuti tutvuti jalaväekompanii Estcoy-19 kasutuses oleva varustuse, tehnika ja relvastusega ning läbiti sõduri baasoskuste hulka kuuluv lahingkannatanu meditsiiniõpe. Muusikud paiknesid eestlaste linnakus Camp Bulldog ja elasid kaitseväelastega täpselt samasugustes tingimustes.

• Sisuturundus

Trenažöörid: avastage oma täielik potentsiaal oma kodu mugavuses

• Sisuturundus

Leia Sokisahtlist selle aasta kõige lahedamad kingid!