Karjääripööre? Karl-Erik Taukar: otsustasime oma meeskonnaga Eesti koolidele appi tulla

CTF Tech viis läbi uuringu, millest selgus, et 88% õpilastest ja õpetajatest hindavad täna koolides pakutavat küberõpet ebapiisavaks. Koguni 97% vastanutest tõid esile, et õpe peab olema oluliselt mängulisem, jagama praktilisi teadmisi ja näpunäiteid, kuidas toime tulla neid igapäevaelus ähvardavate küberohtudega.

CTF Tech üks kaasasutaja Karl-Erik Taukar: “Arvestades küberrünnakute järjest kasvavat survet alates lastest kuni meie riigini välja, otsustasime oma meeskonnaga Eesti koolidele appi tulla. Oleme omal algatusel kaasanud rahvusvahelistest programmidest rahastuse ning arendame koolide jaoks välja just sellise eestikeelse e-õppe tööriistakasti, mis täidaksid õpetajate ja õpilaste vajadused. Näiteks õpivad noored nende ülesannete lahendamise käigus täna tuvastama veebihaavatavusi; otsivad piltide sisse peidetud infot ja omandavad esimesi krüpteerimisteadmisi, et oma digikäitumine turvalisemaks muuta. Ja needsamad noored eetilised häkkerid kaitsevad tulevikus nii end kui oma lähedasi, samuti laiemalt oma riiki. Sest paraku ei tunne küberkuritegevus piire ja heade poolel on meid alati liiga vähe.”

CTF Techi juht Marki Tihhonova-Kreek: “Küberõpe peab olema huvitav ja mänguline. Elementaarsed oskused, kuidas end küberruumis kaitsta peavad kuuluma iga lapse ja noore baasteadmiste juurde. Just selleks me tahame teha koostööd kõikide koolide ja kohalike omavalitsustega üle Eesti ning lisaks uuele e-õppe platvormile välja koolitada ka piirkondlikud kübersaadikud, kes igas omavalitsuses vastutaksid selle eest, et seda õpet pidevalt noortele ja õpetajatele ka jagataks.

Eile, 6. aprillil, pandi Tartus, Tamme Gümnaasiumis kaks aastat kestvale uuele haridusprojektile virtuaalne nurgakivi. Avaürituse raames toimus minikübervõistlus, kus õpilasid lahendasid tunni aja jooksul lihtsamaid reaalsest elust pärit ohuolukordi – mõistatusi, mis on sarnased nendele, mida hakatakse tulevikus läbi mängima loodavas e-õppe keskkonnas.

Projekti rahastatakse läbi Euroopa Majanduspiirkonna riikide Norra, Islandi ja Liechtensteini koostööprogrammi.