Uuringud paljastavad: millised tegurid ja valearvamused põhjustavad ohtlikku sõidustiili?

Teatud isiksuseomadused võivad soodustada inimest autoroolis suuremaid riske võtma, kuid ka ühiskondlikud hoiakud ja eelarvamused võivad takistada inimesel ära tundmast, millal tema käitumine rooli taga riskantseks ja ohtlikuks muutub, vahendab BBC.

Ühes enam kui 3500 USA autojuhti hõlmanud uuringus leiti, et peaaegu 90% õnnetustest põhjustasid juhi endaga seotud tegurid, eriti tähelepanu hajumine. Kognitiivse psühholoogia ja liiklusohutuse uurimisega tegelev Steven Love'i sõnul saab agressiivset juhtumist seletada nii keskkondlike, ühiskondlike ja individuaalsete teguritega. Autojuhi riskantset käitumist – nagu kiiruse ületamine ja punase tule eiramine – mõjutavad nii liikluskeskkond, inimese frutstratsioonitaluvus kui ka arusaamad ja hoiakud kiiruseületamise "normaalsusest".

„Paljud liiklusohutusega seotud probleemid, sealhulgas joobes juhtimine, tulenevad suuremast psühholoogilisest probleemist,” ütleb Love. „Kui inimestel on raskusi oma emotsioonide kontrollimisega, käituvad nad suurema tõenäosusega riskantselt ja antisotsiaalselt."

Kuna agressiivsetel juhtidel on madal riskitaju, ei heiduta neid napid pääsemised liikluses ega ka leebed karistused. Samuti viidatakse artiklis Hiina kogemusele seoses sotsiaalse tõrjutusega. Ehk teisisõnu võtavad autojuhid oma viha tihti sõiduteele kaasa.

Enesehindamise lõks

Mitte ainult agressiivse stiiliga juhid ei pea end paremaks juhtideks, kui nad tegelikult on. Autojuhtide võime enda oskusi hinnata polevat üleüldiselt kuigi hea. USA-s tehtud uuringud on näidanud, et enamik küsitluses osalejaid peavad end paremaks kui "keskmine" autojuht.

Ühendkuningriigi Leicesteri ülikooli kriminaalõiguse eksperdi Sally Kydi kogemuste kohaselt on selline ülespuhutud enesehinnang ohtlik. „Kui autojuhtidel on kalduvus pidada end kogenud juhtideks, sõidavad nad tõenäoliselt riskantselt, sest nad ei arva, et liiklusseadused neile ka reaalselt kehtivad.”

Liiga enesekindel ja hoolimatu juht võib arvata, et tema kiiruseületamine on tänu tema oskustele siiski põhjendatud ja ohutu.

„Maanteedel toimub pidevalt erinevate sõidustiilide ja -käitumisega juhtide vahel hõõrdumist ja tülisid,” ütleb Love. Agressiivsed juhid avaldavad aeglastele juhtidele survet, samas kui hoolsad ja kannatlikud juhid annavad riskantse stiiliga juhtidele nende sobimatust käitumisest märku. Selle tulemusel on mõlemat tüüpi juhid häiritud,” lisas Love.

Ühendkuningriigi Swansea ülikooli keskkonnapsühholoog Ian Walkeri sõnul põhjustab riskantset ja ohtlikku sõidustiili ka see, kui inimene ei analüüsi asja terviklikul tasandil ega kuula eksperte, vaid arvestab kitsamalt ainult oma kogemusi. Kui inimene on kiiruseületamise, „nutijoobes” või alkoholijoobes sõitmisega mitu korda vahele jäämata pääsenud, süveneb ka veendumus, et tegu polegi nii suure patustamisega. "Üks õppimisteooria põhielemente on see, et kui meie tegevusele ei järgne koheselt tagajärge, oleme inimestena halvad õppijad," ütles Walker.

Artiklis rõhutatakse ka seda, et hoolimatut sõidustiili mõjutab ka infrastruktuur ja valitsuse poliitika, mis ei pööra tervikuna liiklusohutusele piisavat tähelepanu. Kiiruseületamise vähendamisel mängib rolli ka teede ehitus ja disain ning on olemas erinevaid viise, sh kiirusetõkkeid, millega sundida autojuhte kiirust alandama.

Loosungil "kiirus tapab" on tõepõhi all: Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) sõnul suurendab 1% kiiruseületamist 4% surmaga lõppenud liiklusõnnetuse tõenäosust.

Loe lähemalt SIIT.