TAI: nutiseadmete liigne kasutamine mõjub laste arengule pärssivalt

Digi- ja nutisõltuvuse arengu ennetamiseks ja digivahenditest saadava kasu soodustamiseks on oluline õpetada lastele "digihügieeni" ning vältida või vähemalt minimeerida sellest tekkivat kahju. Muu hulgas käivad kahju alla nii halvem unekvaliteeti kui ka õppeedukus, mis arusaadavalt mõjutavad lapse arengut laiemalt.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) hallataval lehel tarkvanem.ee on koondatud into lapsevanematele, et aidata neil lastekasvatamise keerulises töös paremini orienteeruda. Digivahendite kasutamine ning virtuaalmaailmas "elamine" on tänapäeva lastele iseenesestmõistetav ja loomulik ning laste arengust hoolivad lapsevanemad soovivad, et neist kasvaksid terved, õnnelikud ja oma eluga hakkama saavad täiskasvanud. Seetõttu tuleb vanematel lisaks muudele eluoskustele oma lastele kaasa anda ka digimaailmas toimetamise ehk digihügieeni oskused.

TAI spetsialistid toovad välja, et digivahendite kasutamisel tuleb silmas pidada lapse vanust ja sellest lähtuvalt valida nii vahendid kui ka seada piire, mis toetaksid lapse arengut. Näiteks tuleks alla 2-aastaste laste puhul viia kokkupuude digivahenditega minimumini. Väikelapse kõne arenemiseks on vajalik dialoogiline suhtlemine vanematega ning teiste inimestega, seda aga digiseadmed ei paku.

Muu hulgas on rõhutatud, et varajane kokkupuude digiseadmetega võib viia sõnavara puuduliku arenguni ning kõnehäireteni. Kuni 6-aastased lapsed ei tohiks digivahendites veeta aega üle tunni aja päevas ning vanemate ülesanne on suunata last mängima talle sobivaid eakohaseid ja arendavaid mänge, mida mängitaksegi koos vanemaga.

Arvutimängude mängimine võib arendada lapse visuaal-ruumilised võimed, strateegiline mõtlemine ja probleemide lahendamise oskusi ning suurendada loovust ja koostööoskust. Kui laps suhtleb mängides ja hiljem sõpradega mängust rääkides, areneb tema enesejuhtimine ja iseseisvus, sest mängus tuleb järgida reegleid. Mängud võivad soodustada huvi side- ja infotehnoloogia vastu, mis võib tulevikus saada määravaks noore karjäärivalikul; toetatud on keeleõpe.

Digivahenditest on saanud laste ja eriti noorte enesemääratlusviis, läbi selle saab suhelda oma sõprade-tuttavatega, saada vajadusel toetust sotsiaalmeedias, kogeda eakaaslaste tunnustust. Samuti võimaldab see vabal ajal ennast teadlikult ümbritsevast välja lülitada, olla vaid iseendaga.

Digisõltuvus

Kuna digivahendid ja nende võimalused on interaktiivsed, kiired, põnevad ja uudsed ning pakuvad eduelamusi ja lohutust-tunnustust, on meil kõigil – ja ennekõike lastel ja noortel, kelle aju alles areneb ning on muutustele väga tundlik ja vastuvõtlik – väga kerge digivahendeid liiga palju kasutada ning nendega enda elule hoopis karuteene teha.

Näiteks ei õpita digimaailmas emotsionaalselt keerulistes olukordades nagu tülid või erimeelsused adekvaatselt toime tulema. Probleemi- või konfliktide lahendamise oskuste puududes lõpetatakse suhtlus või pannakse arvuti lihtsalt kinni, selle asemel et olukorraga tegeleda. Tehnoloogia võib olla niivõrd erutav, et tõstab dopamiini taset – sõltuvusega kõige enam seotud neuromediaatorit.

„Viimase Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu* andmetel kasutavad tüdrukud sagedamini internetti suhtlemiseks (11-15-aastastest noortest igapäevaselt 79% tüdrukud vs. 72% poisid) ja poisid mängimiseks (igapäevaselt 55% vs. 17% tüdrukud),“ mainib Tervise arengu instituudi laste ja noorte valdkonna juht Tiia Pertel. Sotsiaalmeedia sõltuvuse sümptomitega õpilaste osakaal on 8% ja arvutimängusõltuvuse sümptomitega õpilaste osakaal tüdrukute puhul 13% ja poiste puhul 21%. „Pikemalt ekraani ees viibivad noored magavad sagedamini alla soovitusliku uneaja. Nad on kehvema õppeedukusega, neil esineb sagedamini riskikäitumist ja ka enesehinnang on madalam," rõhutab Pärtel.

Meeleolu parandamine digimaailmas ei pruugi viia soovitud tulemuseni

Suuremas riskis on lapsed ja noored, kellel on harjumus internetis olla selleks, et oma meeleolu parandada ja seeläbi end igapäevaelu stressist välja lülitada. Näiteks kui lapsel on läinud koolis või trennis kehvasti või on probleeme suhtluses sõprade, vanemate või õpetajatega. Samuti on haavatavamad lapsed ja noored, kel on varem diagnoositud meeleoluhäireid nagu depressioon või ärevushäireid, aktiivsus- ja tähelepanuhäiret ning sotsiaalfoobiat. Ka madal enesehinnang, üksildustunne ja loomupärane impulsiivsus võivad suunata liigselt aega internetis veetma.

Lisaks võib liigse digikasutusega teismelistel kaasneda probleeme unega. Leitud on seos nutividinate õhtuse kasutamisega – eredat valgust kiirgavad iPad’ide, tahvelarvutite, arvutite ja nutitelefonide ekraanid võivad peatada loodusliku unehormooni melatoniini tootmist ning takistada nii lapsel magama jääda. Seetõttu ei saa laps täis vajalikku arvu tunde süvaund ning isegi kui tundub, et magatud on 7–8 tundi, ollakse hommikul ja päeval (krooniliselt) väsinud.

Soovitused lapsevanemale

Tunne huvi lapse tegemiste vastu internetis – külastage koos samu veebilehti, sotsiaalvõrgustikke. Aruta lapsega, miks talle mingi keskkond või tegevus võrgus meeldib, kellega ta suhtleb. Ole uudishimulik ning ära kritiseeri.

Mõelge koos perega läbi ja leppige kokku digikäitumise reeglid ning mõelge läbi digivabad kohad ja hetked. Aktsepteerida tuleb lapse ettepanekuid, mitte üksnes suruda peale vanemate piiranguid. Piirangutest peavad kinni pidama ka vanemad – kui nutitelefonid ja telekas on õhtusöögilauas keelatud, siis on nad keelatud ka vanematele.

Keskenduge digivahendite kasulikele kasutusvõimalustele enam kui neis peituvatele ohtudele. Näiteks nutikate infootsingute või terviserakenduste kasutamise oskusest on elus rohkem kasu kui keelust iga hinna eest vältida lastele ebasobivat sisu või sõpradega suhtlemist.

Rõhutage, et tehnoloogia on vahend, mis toetab meie igapäevaelu. Näidake, kuidas kasutate digiseadmeid oma igapäevaelus ja töös, milliseid probleeme on ette tulnud, aga ka millist kasu olete saanud.

Selleks et jätkuvalt õppida inimestevahelist suhtlust ja oskusi, et ka keerulistes reaalelu olukordades toime tulla, tuleb teismelistele pakkuda tegutsemisvõimalusi ja ettevõtmisi, kus nad saavad suhelda silmast-silma, nt matkamine, lauamängude mängimine, trennis käimine, ühine söögivalmistamine on kõik head alternatiivid digivahenditele.

Laps mudeldab vanema käitumist. Kui soovid, et su laps kasvaks üles hea digihügieeniga, vaata ennekõike üle iseenda digikäitumine ja vajadusel tee korrektuurid.

Rohkem infot, sh eagrupipõhiseid soovitusi saab tarkvanem.ee lehelt.

* Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.