Pühapäeval keeratakse taas kella: eksperdid avaldavad, kuidas see meid päriselt mõjutab

Pühapäeval, 29. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi. Kui vajalik on kellakeeramine ning kuidas see võib inimestele mõjuda, aitavad selgitada psühholoogi ja unenõustajana tegutsev Kene Vernik ning koolitaja ja psühhosotsiaalse valdkonna superviisor Õnne Liv Valberg.

Kella keeramisega ja talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega. Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Kene Verniku sõnul peaks inimese unerütmi tõsiseks rikkumiseks kellaaeg muutuma kahe või isegi rohkema tunni võrra. Kellaosutite liigutamine tunni võrra ei tohiks põhjustada tõsiseid häireid. “Võib-olla tunneme rohkem väsimust, aga see peaks mõju avaldama kaks-kolm päeva,” räägib ta.

Verniku sõnul peaks jälgima kellaaega, mis on praegu aktuaalne ning vältima mõtlemist sellele, mis oli. “Tegelikult suudetakse rütm kiiresti taastada. Inimesed ei tee seda tihti õigesti ja hakkavad kalkuleerima, et näe, tegelikult on kell alles kümme ja olen veel üleval. Aga siis, kui veel üleval oled, pead ka varem ärkama. Mõistlik on alati, näiteks ka lennureisil, jälgida selle riigi kellaaega, kuhu jõudsid. Unerütm läheb sassi siis, kui hakkad selle peale liigselt keskenduma ja arvutama vana ning praegust kellaaega,” kinnitab Vernik.

Eesti Unekooli Ühingu üks eestvedajatest, koolitaja ja psühhosotsiaalse valdkonna superviisor Õnne Liv Valberg selgitab, et kellakeeramine võib põhjustada nii noorematel kui vanematel inimestel elukvaliteedi langust, mille tulemuseks on unehäired, keskendumisraskused, väsimus ning lisaks ka erinevaid tervisehäired. “Eelnevast tulenevalt kahjustub ka töövõime ja häirub tähelepanu, sagenevad töö- ja liiklusõnnetused,” lisab ta.

Kellakeeramine mõjutab teatud määral kõiki.

Valbergi sõnul tuleb arvestada, et kellakeeramise täpne mõju sõltub individuaalsetest erisustest, elustiilist, aga ka näiteks koolitundide algusest või töögraafikust.

“Ühe sihtrühmana toon välja ka beebide ja väikelaste vanemad, kes võivad kogeda stressi ja täiendavaid väljakutseid seoses laste regulaarse une- ja toitmisrutiiniga. On beebisid ja väikelapsi, kes on väga varajased ärkajad. Kui vanemad otsustavad muuta laste une- ja toiduaegu, ei pruugi see kohe õnnestuda. Lisaks ka see, et kui vanematel on endal raske kohaneda kellakeeramisega, siis võivad nad ka ise olla väsinumad ja neil on raskem olla tähelepanelik laste suhtes ning täita nende vajadusi,” lisab Valberg.

Kene Vernik selgitab, et tundlikumad magajad ning unevaevustega inimesed võivad olla kellakeeramise suhtes rohkem mõjutatud. “Kui oled une suhtes tundlikum, unetu või kannatad unerütmihäirete all, võid muidugi olla tundlikum. Tundlikumad magajad ja need, kellel on uneprobleeme, kardavad kellakeeramist rohkem,” kinnitab ta.

Kumb mõjutab inimesi rohkem, kas suve- või talveajale üleminek?

Valberg selgitab: “Kuna suveajale üleminek tähendab tavaliselt seda, et päevavalgust on rohkem, võib üleminek suveajale mõjutada inimest rohkem, kui talveajale üleminek. Päevavalguse mõju unerütmile on tugev ja kui päevavalgust on rohkem, võib see põhjustada unetust. Inimestel võib olla ka raskem uinuda, kui nad lähevad õhtul varem voodisse.”

Talveperioodil kellakeeramise eesmärk on, et hommikul oleks kauem valge. “See on ainult kuu aega ega aita väga palju, kui võtame nelja-viie ajal valguse ära, et hommikul oleks valgem. See ei ole nii oluline. Pigem on (oluline) õhtune valgus ja pikem päev,” lisab Vernik.

Artikkel kellakeeramisest on algselt avaldatud 29.03.2023.