Väsimus, töövõime langus ja unehäired! Eksperdid avaldavad, kuidas kellakeeramine meid tegelikult mõjutab

Kene Verniku sõnul peaks inimese unerütmi tõsiseks rikkumiseks kellaaeg muutuma kahe või isegi rohkema tunni võrra. Kellaosutite liigutamine tunni võrra ei tohiks põhjustada tõsiseid häireid. "Võib-olla tunneme rohkem väsimust, aga see peaks mõju avaldama kaks-kolm päeva," räägib ta. 

Verniku sõnul peaks jälgima kellaaega, mis on praegu aktuaalne ning vältima mõtlemist sellele, mis oli. "Tegelikult suudetakse rütm kiiresti taastada. Inimesed ei tee seda tihti õigesti ja hakkavad kalkuleerima, et näe, tegelikult on kell alles kümme ja olen veel üleval. Aga siis, kui veel üleval oled, pead ka varem ärkama. Mõistlik on alati, näiteks ka lennureisil, jälgida selle riigi kellaaega, kuhu jõudsid. Unerütm läheb sassi siis, kui hakkad selle peale liigselt keskenduma ja arvutama vana ning praegust kellaaega," kinnitab Vernik.

Eesti Unekooli Ühingu üks eestvedajatest, koolitaja ja psühhosotsiaalse valdkonna superviisor Õnne Liv Valberg selgitab, et kellakeeramine võib põhjustada nii noorematel kui vanematel inimestel elukvaliteedi langust, mille tulemuseks on unehäired, keskendumisraskused, väsimus ning lisaks ka erinevaid tervisehäired. "Eelnevast tulenevalt kahjustub ka töövõime ja häirub tähelepanu, sagenevad töö- ja liiklusõnnetused," lisab ta. 

Kellakeeramine mõjutab teatud määral kõiki.

Valbergi sõnul tuleb arvestada, et kellakeeramise täpne mõju sõltub individuaalsetest erisustest, elustiilist, aga ka näiteks koolitundide algusest või töögraafikust. "Kui rääkida lastest ja noortest, siis varajasem ärkamine ja lasteaeda või kooli minek võib põhjustada unevaegust, millel on negatiivne mõju nii tervisele ja õpivõimele kui ka laiemas plaanis heaolule. See võib avalduda käitumises: näiteks ärrituvus, paha tuju, vähesem erksus ja nii-nimetatud “kaasasolek” erinevates tegevustes."

"Kindlasti teavad ka paljud täiskasvanud, kui raske on peale kellakeeramist nädala-kahe jooksul korraldada varaseid kohtumisi ja töökoosolekuid. Plussiks on küll valgemad õhtud, mis motiveerib veetma rohkem aega väljas värskes õhus," nendib Valberg.

"Ühe sihtrühmana toon välja ka beebide ja väikelaste vanemad, kes võivad kogeda stressi ja täiendavaid väljakutseid seoses laste regulaarse une- ja toitmisrutiiniga. On beebisid ja väikelapsi, kes on väga varajased ärkajad. Kui vanemad otsustavad muuta laste une- ja toiduaegu, ei pruugi see kohe õnnestuda. Lisaks ka see, et kui vanematel on endal raske kohaneda kellakeeramisega, siis võivad nad ka ise olla väsinumad ja neil on raskem olla tähelepanelik laste suhtes ning täita nende vajadusi," lisab Valberg.

Kene Vernik selgitab, et tundlikumad magajad ning unevaevustega inimesed võivad olla kellakeeramise suhtes rohkem mõjutatud. "Kui oled une suhtes tundlikum, unetu või kannatad unerütmihäirete all, võid muidugi olla tundlikum. Tundlikumad magajad ja need, kellel on uneprobleeme, kardavad kellakeeramist rohkem," kinnitab ta.

Kumb mõjutab inimesi rohkem, kas suve- või talveajale üleminek?

Valberg selgitab: "Kuna suveajale üleminek tähendab tavaliselt seda, et päevavalgust on rohkem, võib üleminek suveajale mõjutada inimest rohkem, kui talveajale üleminek. Päevavalguse mõju unerütmile on tugev ja kui päevavalgust on rohkem, võib see põhjustada unetust. Inimestel võib olla ka raskem uinuda, kui nad lähevad õhtul varem voodisse."

Verniku sõnul mängivad suveajale ülemineku juures rolli pikemad päevad ning valgemad õhtud. "Kuigi praegu on siin paar päeva natuke halb, siis tegelikult hakkab see järjest rohkem sobima. On rohkem ja kauem valgem ning see on kõige olulisem, et me saaks olla võimalikult palju väljas." 

Talveperioodil kellakeeramise eesmärk on, et hommikul oleks kauem valge. "See on ainult kuu aega ega aita väga palju, kui võtame nelja-viie ajal valguse ära, et hommikul oleks valgem. See ei ole nii oluline. Pigem on (oluline) õhtune valgus ja pikem päev," lisab Vernik.

Kellakeeramisest tingitud vaevuste leevendamiseks on oluline jääda rahulikuks.

"Väga lihtne nipp: jälgi seda kella, mis on. Ära muretse selle pärast, et oled natuke unisem või väsinum. See on mööduv," räägib Vernik.

"Ühe tunni võrra kellakeeramise puhul ei ole kindlasti vaja kasutada ka melatoniini ega unerohte või kuidagi teistmoodi end manipuleerida. Me tuleme sellest väga lihtsalt välja. Kõige olulisem on see, et saad hommikul ikka samal ajal üles, mis muidu," lisab ta. 

Õnne Liv Valberg toob välja mõned strateegiad, mida saab kasutada kellakeeramisest tingitud vaevuste leevendamiseks: 

Unerütmi järk-järguline “nügimine”. Alusta õhtuseid rituaale nädala-kahe jooksul enne kellakeeramist, 10 minuti kaupa varasemalt. Pane veidi varem kõrvale nutiseadmed ja väldi ka sinist valgust. Ärka igal hommikul veidike varem ja kasuta võimalusel hommikust valgusteraapiat.

Paindlik tööaeg ja rahulikum hommik. Kui töö iseloom võimaldab, siis ära alusta töökoosolekutega varahommikul ja on hea, kui töötaja saaks võimaluse paindlikumalt sättida oma ärkamise aega ning vajadusel täita tööülesandeid kohanemise perioodil paindlikumalt. Ajutiselt või alaliselt tasub päevakavasse lisada ka lühike uinak.

Naudi hommikuvalgust. Söö akna all või näiteks jaluta pool tundi õues.

Ära mine magama sellepärast, et “peab”. Kui und veel pole, siis hoia eemale
ekraanidest, kuid tee neid tegevusi, mis valmistavad uinumiseks ette ja mõjuvad
rahustavalt. Voodisse mine siis, kui tunned end väsinult.

Nii Kene Vernik kui ka Õnne Liv Valberg kinnitavad, et kellakeeramise peaks kaotama. 

"See on selline "vana Euroopa" süsteem, mida on väga palju arutatud, räägitud unemeditsiinis ja komisjonidele ning sellega on mindud ka riiklikku süsteemi ja öeldud, et seda pole mõtet teha ja jääme suveaja peale. Mulle tundub, et see ei ole lihtsalt veel ära vormistatud," selgitab Vernik.

Valbergi kinnitusel ei mõju suurele osale inimestest ei kellakeeramine hästi ning samuti on sel mitmed teised negatiivsed mõjud. "Seetõttu on paljud riigid otsustanud lõpetada kellakeeramise praktika. Otsused põhinevad kaalutlustel, mis arvestavad inimeste tervist ja heaolu, tööviljakust ja majanduslikke mõjusid. Eesti Unekooli Ühing toetab Eesti Unemeditsiini Seltsi ettepanekut lõpetada kellakeeramine ja väljuda sellest protsessist talveajal."

"Toetame seisukohta, et tsirkadiaanrütm on evolutsiooniliselt väljakujunenud protsess ja ka ulatuslikud uuringud kinnitavad, et vööndiajast erineva aja kasutamisel on negatiivsed mõjud nii lastele kui täiskasvanutele," lisab ta.

• Sisuturundus

Köögi planeerimine – ole loov, jää praktiliseks

• Sisuturundus

Eesti kõige kasulikum hoiulaenuühistu tõstab hoiuste intresse