Köögi planeerimine – ole loov, jää praktiliseks

Kõigepealt küsime konsiiliumilt põhiküsimuse,kas ütlemine, et köök on kodu süda kehtib ka tänapäeval, avatud köökide ajastul? “Söök ja seltskond on aegade algusest koos eksisteerinud. 

Jah, täna võib öelda, et avatud kôök on veelgi enam kodu süda,” ütleb elukutselisest hubadusemeistrist Anu.

Köögi planeerimise põhimõtted on ajatud

“Köök võib olla avatud, kuid köögi planeerimise põhimõtted on ajatud,” lisab Rene. 

Tema sõnul pole köögi kujundamine jalgratta leiutamine, vaid selle juppidest kokkupanek: “Köök on põhimõtteliselt töökoda, kus söögimeistril peavad tööriistad olema loogilistes kohtades käeulatuses. Reeglina käib töökodades tööpind ühe seina ääres. Töövahendid on selle all ja kohal kappides, riiulitel ja seinal.”

Anu täiendab: “Ajatu loogika ütleb, et kõik lokaalsed tegevused olgu oma tsoonis. Töötsoonis peaks kõrvuti olema külmik, valamu, tööpind ja pliit. Tööpinna puhul kehtib reegel, et mida rohkem, seda parem, sest tööpinnast kipub kergesti saama laopind. Minimaalselt võiks tööpinna laius pliidi ja kraanikausi vahel olla 60 sentimeetrit.” 

Köögi planeerimine lähtugu kommunikatsioonide paiknemisest

“Kui nüüd päris aus olla, on köögi planeerimine suuresti juba maja arhitektide poolt ära tehtud, sest nemad mõtlesid välja, kus jooksevad majas kommunikatsioonide püstakud. Ja paigutasid näiteks kraanide ühendused nende juurde,” ei soovita Rene läheneda köögile liiga loominguliselt.

“Tänapäeva võimaluste juures on kõik võimalik,” lohutab Anu suurelt mõtlejaid, kuid Rene soovitab jääda realistiks: “Need kommunikatsioonide ümbertõstmise tööd võivad lõppkokkuvõttes kujuneda ebamõistlikult kalliks.”

Anu nõustub: “Tõsi, kui minult tellitakse köögi planeerimine, vaatan ma ka alati kõigepealt, kus asuvad vee-, ventilatsiooni ja elektriühendused, et nende ümber sisekujundust punuma hakata.” 

Kas jätta paneelmaja köök suletud köögiks?

Reeglina on enne aastat 1993 ehitatud majad suletud köökidega. Seda tingisid nii toonased planeerimise arusaamad kui ventilatsioonisüsteemide võimekused. 

Taasiseseisvumisele järgnenud euroremontide ajastu tõi kaasa köökide lahti ehitamise.

“Kui sein köögi ja toa vahel pole kandev, võib selle julgesti maha lõhkuda. Tõsi, see tähendab palju tolmu, mistõttu on seda mõistlik teha, kui käsil on korteri kapitaalremont,” soovitab Rene. 

Anu arvab: “Kui taotleda remondiga avarust, on parem seinad eemaldada. Ka sotsiaalses mõttes on perenaisel või peremehel kindlasti lõbusam avatud ruumis kokata, kui üksi köögis ettevalmistusi teha.” 

Ta selgitab ja soovitab: “Tänapäevased pliidikubud on vanaaegsetest võimsamad ega lase aure rändama, eraldatud ruum pole enam hädavajalik. Kui on soov, et köök oleks mõnikord eraldatud, võib panna köögi ja toa vahele lükandukse.”

Väikese köögi kujundamine käigu nõnda

Kuna köögi ruutmeetrite arv ei sõltu otseselt köögi seinte arvust (kui pole tegu kogu korteri planeeringu põhjaliku muutmisega), käib nii avatud kui suletud väikese köögi kujundamine samade tsoneerimise põhimõtete järgi. 

“Asjade järjekord on lihtne: külmik, seejärel tööpind. siis valamu, siis jälle tööpind, selle järel väike kahe põletiga pliit ja edasi jälle tööpind. Nii peaks saama kõik vajalik mugavalt tehtud. Seinas võiks olla mõni avatud riiul ka maitseainetele, et ei peaks iga väikese asja pärast sahtleid-kappe tuulama,” õpetab Anu.

Kuidas käib köögi kujundamine tegelikust avaramaks

Et väike köök ei mõjuks asjadest ülekoormatuna, tuleb võtta ette köögi kujundamine tegelikust avaramaks. Selleks tulevad appi võtta ruumi- ja värvipsühholoogia põhitõed. 

“Võimalusel ehitage mahud maast laeni nagu seinad ja jätke võimalikult vähe nurki ja nišše,” soovitab Anu ja meenutab, et väikeses ruumis on parem mitte kasutada üle ühe-kahe värvitooni. 

Samuti võiks liikuv ja liikumatu köögimööbel olla toon-toonis põranda või seintega. Nipp on ka kasutada seinakappe ainult tööpinna kohal ja mujal vältida puusadest kõrgemal asuvaid reljeefseid objekte. 

Kas köögisaar on paradiisisaar?

Köögisaar jõudis eestlaste teadvusse neist Ameerika komöödiaseriaalidest, mille tegevus toimub suures eramajas. “Köögisaar on täna juba meie kaasaegse, kiire elutempo juures lahutamatu osa,” on see Anu sõnul tänaseks jõudnud ka teadvusest kodukujundusse.

“Köögisaar nõuab ruumi, korteritesse remondi käigus tavaliselt köögisaart ei panda, pigem on see eramajade teema,” üldistab Rene Remondifirma praktika põhjal. 

Anu sisearhitektipilk näeb asja veidi teisiti: “Mitte alati ei nõua saar avarust, vahel ongi parem väikses ruumis eelistada ainult saart klassikalisele söögilauale. Õige kõrgusega saar ja mugavad pukid võtavad kindlasti vähem ruumi. Pukid ei pea olema ebamugavad nagu sageli oletatakse.”

Rene nõustub: “Samas on tõesti kortereid, mille planeering on selline, et sinna mahub saar. Me üldiselt mööbliga ei tegele, aga oleme mõned köögisaare konstruktsioonid ehitanud küll jooniste järgi sisseehitatud mööbliks.”

Kui köögisaar ei mahu, proovi poolsaart

Üks võimalus lahendada saare poolt pakutava lisatööpinna ja söömise koha küsimus on jätta avatud köögi ja toa vahele paras baarilett koos pukkidega.

See pole küll päris köögisaar, vaid naljaga pooleks öeldes poolsaar. Kuid see võib väikeses köögis täita samu ülesandeid ning samal ajal hoida ka köögi ja toa lahus.

Köögi kujundus ei nõua raamides mõtlemist

Kui jätta kõrvale kohustuslikud elemendid ja kommunikatsioonide asukohtadest tingitud paratamatused, ei pea köögis hubase miljöö loomiseks mõtlema mööblikataloogide poolt ette antud raamides.

“Mahuline köögimööbel jäägu pigem seinaks või taustaks muule. Fookuspunkte luuakse mobiilse mööbliga, edevate toolide, valgustite või ka edevama tööpinnaga,” soovitab Anu läheneda koduköögile üldse loovamalt, kui tavapärane turuolukord võimalusi pakub. 

“Kööki võib panna ka vana mööblit. Levinud nipp iskupära loomiseks ongi kasutada taaskasutusena vana mööblit või puhvetkappi,” soovitab ta. 

Vanale mööblile saab kruvida külge näiteks uued uksenupud.

Kuid kui ikka mööbli karkassid on väsinud ja vana, kuid säilitamisplaaniga mööbel köögist välja kolides koos laguneb, on mõistlik see ikkagi välja vahetada. 

Lisalugemist: Anu Toom soovitab millimeetri täpsusega

Kuhu paigutada pistikud köögis?

Pistikud köögis võiksid olla 1100 mm kõrgusel põrandast, need võiks olla tööpinna tagaseinas ja neid peaks olema vähemalt viis. Need ei tohi olla pliidi ega valamu vahetus läheduses. 

Milline peaks olema köögimööbli kõrgus?

Köögimööbli kõrgus peaks olema tööpindade puhul standardi järgi 900 mm, aga see kipub varieeruma 820-900 mm vahel. Kapid võiksid ulatuda laeni aga ei pea ulatuma.

Miks eelistada kappe riiulitele?

Avatud riiulid on köögis mugavad aga korjavad rasu ja tolmu. Muide, suletud kapis säilivad ka nõud puhtamad.

Milline peaks olema köögisaare kaugus?

Köögisaare kaugus vastas olevast töö tasapinnast  algab min. 900mm oleneb mis tegevus tööpinna ees tehakse. Kummardamise tarvis kindlasti 1100-1200mm

Kas on hea mõte panna külmkapp ja ahi kõrvuti?

Külmkapp ja ahi kõrvuti on tänapäeval tavapärane nähtus, kuna köögitehnika ei kuumene ja siirdeõhurestid ventileerivad sooja õhku. Tuleb vaid lisada topeltkarkass õhuvahega. Tootelehtedel on küll oma nõuded kirjas, aga kodukujunduses võib teha ka erandeid.

Milliseid materjale valida köögi remondiks, et tulemus kestaks?

Hea tava näeb köögis ette kestvaid materjale nagu keraamika, kivi, komposiitti, betoon ja enam levinud kvaliteetne laminaattööpind. Köögi alumised kapiuksed võiksid jääda kergesti hooldatavaks.

Millised on materjalid, mida panna köögi seina?

Seina, kuhu  kinnituvad sageli seinakapid on kindlasti  eelnevalt hea paigaldada OSB plaat või muu tugevdus. Seinakate tööpindade kohal võiks olla laminaat, keraamika, kivi, mikrotsement või ka kestev värv, mille annab üldjuhul ette sisearhitekt. 

Valge köök on ilus, kas ka praktiline?

Valge köök on kahtlemata kena aga pidevalt niresid kappidelt puhastada pole kindlasti meeldivatest tegevustest esimesel kohal!

Mitu sammu võiks hästi planeeritud köögis tänapäeval kuluda boršisupi valmistamiseks? 

Ideaalis mitte üle nelja sammu.

Veel lisalugemist: Rene Smirnovi soovitused köögi kapitaalremondiks

Planeering, planeering, planeering!

Kõigepealt vaata, kas vana köök on loogilise planeeringuga. Mõtle läbi, mida ja miks soovid planeeringus muuta. Joonista paberil skeemid läbi.

Pistikud

Harilikult on vanades köökides seinapistikuid vähevõitu. Mõtle välja, mitu pistikut (lisaks Anu soovitatud viiele) võiks tööpinna tagaseinas olla, et kodumasinaid ühendada.

Kommunikatsioonidele mõtlemine

Kui soovid muuta kraanikausi asukohta või lisada seinapistikuid, pea nõu objektijuhiga kommunikatsioonide pikendamise võimalikkuse ja mõistlikkuse osas. 

Seejärel mõõda üle mööbli alla minev ruum. Nende mõõtude järgi saad poest valida või meistrilt tellida uue köögimööbli.

Samal ajal vali välja viimistlusmaterjalid, mida soovid uues köögis kasutada. Pea nõu objektijuhi ja sisearhitektiga, et veenduda valikute õigsuses.

Nüüd võid objektile lubada lammutusbrigaadi, kes teeb köögi maja seinteni paljaks. 

Seejärel on õige aeg pikendada kommunikatsioone, näiteks freesida seina sooni täiendavate pistikute juhtmete jaoks.

Viimistlustööd, alga!

Nüüd võib alustada viimistlustöödega. Valitud materjalid lähevad seina, lakke ja põrandale.

Kui seinad, põrand ja lagi on uuendatud, on aeg hakata paigaldama köögimööblit. Sellegi töö võiks jätta proffide hooleks.

Kui peale köögimööbli paigaldamist on vaja veel midagi teha, näiteks lisada liiste või liimida võ tihendada kraanikausi tagust, siis need tööd tehakse nüüd kõige lõpus. 

Ning kui soovid abi köögi või kogu kodu renoveerimisel, võta ühendust Remondifirmaga.