Pea kolmandik Eesti noortest on masenduses! WHO: rõhk peaks olema varajasel sekkumisel koolis

Üksildust tunnevad eelkõige 15 aastased noored
Üksildust tunnevad eelkõige 15 aastased noored — FOTO: 123rf

Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa büroo kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) kohaselt tunneb 29 protsenti Eesti noortest masendust sagedamini kui kord nädalas.

Raporti põhjal on Eesti noored oma eluga rahulolu ja tervise enesehinnangu poolest 44 riigi seas üldiselt keskmisel tasemel. Eesti noored paistavad silma keskmisest vähesema vaimse heaolu ja sagedasemate tervisekaebustega, eelkõige peavalu, masenduse ja peapöörituse tundmisega. Masendust ja kurbust tunneb sagedamini kui kord nädalas 25 protsenti uuringus osalenud õpilastest, Eesti noortest aga 29 protsenti.

Võrreldes nelja aasta taguse ajaga on olukord halvenenud 13- ja 15-aastaste tüdrukute seas, seda nii meil kui mujal. Eesti on üks seitsmest riigist kõrvuti Austria, Belgia, Kanada, Tšehhi, Ungari ja Suurbritanniaga, kus selgelt avaldub noorte tervisekaebuste laiem levimus just väiksema sissetulekuga perede seas.

Sagedase üksildustundega paistavad silma eelkõige 15-aastased noored. Kui kõigi uuringuriikide tulemused näitasid, et alati või enamasti tunneb end üksikuna 28 protsenti 15-aastastest tüdrukutest ja 13 protsenti 15-aastastest poistest, siis Eesti noorte seas on need näitajad oluliselt suuremad, vastavalt 36 protsenti ja 19 protsenti.

Samas on Eesti poisid ja tüdrukud HBSC uuringu keskmisega võrreldes oluliselt enesekindlamad oma probleemide lahendamises ja eesmärkide täitmises.

„Nii rahvusvahelised kui ka riiklikud tulemused Eestis annavad meile võimaluse mitte ainult võrrelda tulemusi, vaid ka luua oma noortele rohkem kohandatud sekkumisi ja toetust vaimse tervise hoidmisel. Eestis peaks olema rõhk varajasel sekkumisel just koolikeskkonnas. Koolid ei ole lihtsalt haridusasutused, vaid ka keskkond noorte heaolu toetamiseks. Meie lähenemisviis peab olema mitmekülgne, erinevaid osapooli – kooli, kodu, kogukonda, aga ka nii kohaliku kui ka riikliku tasandi otsustajaid kaasav. Koostöö haridusasutuste, pere, kogukonna tervise- ja noorte keskuste ja riiklike vaimse tervise algatuste vahel on esmatähtsad, kui soovime märgatavaid muutusi,“ ütles HBSC Eesti uuringu juht, TAI teadur Leila Oja.

Värskelt avaldatud 2021/2022 õppeaasta HBSC uuringu tulemused põhinevad ligi 280 000 11–15-aastase noore arvamusel 44 riigist. Eestis viis uuringu läbi Tervise Arengu Instituut 2021. aasta novembrist 2022. aasta märtsini ning selles osales ligi 5000 põhikooliõpilast 100 koolist.

Kommentaarid puuduvad