Mis vahe on koera õpetamisel ja väärkohtlemisel? Loomakaitsja: teinekord peab jõulisemalt sekkuma

Antud olukorra kohta jagas Leivaisa oma TikToki konto vahendusel viite videot, mis kõik filmis ta isiklikult 18. augustil Pärnumaal asuvas Sindi diskgolfirajal. Leivaisa oli kettamängu läinud nautima oma koera ja sõpradega. Kui koer aga veidi rohkem äksi täis läks, lõi sisulooja oma koerale discgolfi kettaga vastu pead. Olukorda pealt näinud lapsed ehmusid ning helistasid oma emale, kes kohale asja kontrollima tuli. Kuna vestlus Leivaisa ning laste ema vahel kõige paremini ei läinud, kutsus naine politsei.

TikTokker Leivaisa ise enda käitumises viga ei näe ning vannub enda õigust. Politsei kutsunud naise küsimusele "Miks te oma koeraga niimoodi käitute?", vastas Leivaisa kindlalt "Sest mina kasvatan teda, mina olen tema omanik ja mina otsustan".

Uurides tuntud loomakaitsjalt ja ajakirjanikult Heiki Valnerilt, et millal saab koera treenimisest väärkohtlemine, on vastuseks ühtselt mõistetav ühiskonna standard.

"Ühtset reeglit polegi, sest iga elusolend k.a iga koer vajab oma lähenemist. Koera õpetamiseks on erinevad meetodid ja aksepteerin, et teine kord lausa peab jõulisemalt sekkuma, aga kindlasti ei ole see peksmine ja totaalse valu ning hirmu tekitamine, mille pahatihti on risti vastupidine effekt."

Paljudest filmidest, raamatutest ja meediast võib tuua palju näiteid n-ö kurjast koerast, kes hommikust õhtuni on pidanud taluma vägivalda või hirmu. Kuidas mõjutab aga füüsilisel viisil “õpetamine” looma ning kas see muudab midagi koera psüühikas, mis võib hilisemas elus looma agressiivseks muuta?

"Meie käe alt on läbi käinud küllaldaselt koeri, kellel on julmad omanikud olnud ning see mõjutab nende käitumist ja psüühikat küll. Näiteks hakkavad kartma mehi või naisi, vastavalt kumb neid siis klohminud on, alkoholilõhna jne. Taastumisprotsessid on pikad ja vaevalised, kuid enamus koeri pole nüüd agressiivseks küll muutunud. Toon ühe näite kutsikast, keda naabrimees jalaga lõi kui too veel väike oli. Koer kurjaks ei muutunud, aga täiskasvanuna seda konkreetset meest ründas nii, et veri taga."

Levinud on ka väide - "Kes lööb looma, lööb ka hiljem inimest". Heiki Valneri sõnul vastab see väide tõele sarimõrvarite puhul. "Ameerikas läbiviidud uuringud kinnitasid näiteks sarimõrvarite puhul, et pea kõik alustasid ikkagi väiksemate loomade piinamisest-tapmisest ja ajapikku isu kasvas." 

Siinkohal ei ole tegu nii hullu olukorraga, kus võiks eeldada looma karmi väärkohtlemist, kuid koera füüsiliselt karistamine on arvatavasti ühtselt mõistetavalt vale käitumine.

Leivaisa ise on jaganud pilte koerast ning kinnitanud oma TikTokis korduvalt, et koer on armastatud ning hoitud.