Mis nipiga leida veel 10 miljonit eurot? Kutsehariduse plaanitav reform nõuab jälle lisaraha

Valitsusel on plaanis teha kutsehariduses suuri muudatusi. Eesmärgiks on kutsehariduse populariseerimine ja lisavõimaluste loomine, kuid selle plaanitavad viisid ei ole just kõikide kutsekoolide juhtide meelest tõhusad.

Kutsehariduse reformist hakati rääkima juba suvel. See toetub koalitsioonileppele aastateks 2023.-2027. See lubab muuta kutsehariduse noorte jaoks atraktiivsemaks. Haridusministri sõnul on kutsehariduse suurimaks murekohaks liiga väike keskhariduse osa, mis tingib selle, et vaid 6% õpilastest jätkab kõrgkoolis.

"Täna on meil kutsehariduses päris suur osa, praktiliselt üle poole õppuritest täiskasvanud inimesed. Noored põhikoolilõpetajad, nendel on kutsehariduses valikuid üsna vähe ja me näeme ka, et pärast põhikooli lõppu läheb väga vähe noori kutseharidusse. Enamus suundub gümnaasiumisse. Meil on nüüd eesmärk see, et põhikoolilõpetajad siiski valiksid suuremal hulgal kui täna kutseharidust," ütles haridusminister Kristina Kallas.

Statistika näitab, et põhikooli lõpetajatest valib kutsehariduse vaid veerand õpilastest. 70% neist jätkab gümnaasiumis ning 5% ei lähegi edasi õppima. Selle muutmiseks on valitsusel plaanis muuta kutseõpe 4-aastaseks, et tasa teha põhikoolis tekkinud õpilüngad ning anda parem põhi jätkamaks kõrgkoolis. Paljud kutsekoolide juhid on aga reformide osas skeptilised ja usuvad, et see töötaks hoopis vastupidiselt.

Tallinna Kopli Ametikooli direktor Kaspar Kaugija tõi välja, et kutseharidus peaks väidetavalt muutuma alternatiiviks keskharidusele. "Kas see on eesmärk? Kutseharidusel on tegelikult hoopis teine eesmärk ja kindlasti ei saa võrrelda kutseharidust ja panna ühte patta üld- ehk gümnaasiumiharidusega. Kõige olulisem küsimus, et kui see on alternatiiv gümnaasiumiharidusele, siis miks peaks õpilane valima 4-aastase kutsehariduse, kui ta võib selle gümnaasiumihariduse saada kolme aastaga?"

Kaugija sõnul on reformi puhul tegemata uuringud ja muutuste potentsiaalset mõju pole mõõdetud. Ka mitmed teised koolijuhid pelgavad, et kutseharidust pigem pikema õppe tõttu just ei valitaks. "Ma saan aru, et iga muutus on ebamugav. Parem on teha nii, nagu alati tehtud on. Selle kutsehariduse reformi tulemusel tekib põhikoolilõpetajal praktiliselt kaks valikut gümnaasiumihariduse saamiseks: akadeemiline gümnaasium, mis on hästi aine-intensiivne, et õpitakse akadeemilisi aineid valdavalt. Või siis rakendusgümnaasium, mis on üks aasta küll pikem. Aga rakendusgümnaasiumi lõppedes on lisaks gümnaasiumiharidusele omandatud ka konkreetne kutse. Kas selleks on näiteks programmeerimine, drooni juhtimine või tuulikute inseneeria," ütles Kallas.

Lisa-aasta loomine tähendab muidugi ka lisaraha. Täpsemalt taas kord kümme miljonit eurot. See raha peaks tulema süsteemi seest, kuid nähes, kui keeruline oli seda õpetajate palgaks leida, tekitab see pigem küsimusi. Üks viis kutsekoolidesse rohkem raha tuua on muuta see täiskasvanutele ning juba haridust omavatele õpilastele tasuliseks.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.