LUGEJAKIRI I Eestlanna sai pangalaenu taotledes šoki: miks neid avalikult kirjas pole?

TV3 portaali poole pöördus murelik eestlanna, kes tõdes, et kuigi väidetavalt muutusid 1. aprillil kodulaenu saamise tingimused leebemaks, on tema puhul see muutnud asja hoopis raskemaks.

35-aastane eestlanna Kairi (nimi muudetud, toimetusele teada) pöördus meie poole oma murega. Nimelt on naine mõelnud osta omale suvekodu Eestis. "Ma olen terve elu teeninud palka kõvasti üle Eesti keskmise ning tegelikult olen heal järjel," jagas Kairi. Rahaliselt on naine tõepoolest eluga rahul - lisaks oma Tallinnas asuvale kodule, on tal Eesti väikelinnas asuv korter, mis seisab hetkel tühjana. Selle sai ta oma vanematelt päranduseks.

Hiljuti tuli avalikuks uudis, et Eesti Pank muutis 1. aprillist oma põhireeglit ning selle tulemusel muutusid kodulaenu saamise tingimused leebemaks. Lühidalt öeldes tähendab see seda, et väga paljude eestlaste laenuvõimekus suurenes. Kairi oli samuti uudist kuuldes väga õnnelik. Mõte osta suvekodu muutus reaalseks plaaniks ning Kairi leidis endale ka sobiva objekti. "Kogu see protsess oli jõudnud nii kaugele, et nüüd oli vaja ainult raha, et tehing ära teha," jagas Kairi meiega ning lisas, et ei kahelnud kordagi, et ta ei peaks mingil põhjusel laenu saama. Naisel oli kindla palgaga töökoht, tagatis ning ka kodulaenu kalkulaatorid kõik näitasid Kairile suuri summasid.

"Olen eluaeg olnud ühe panga klient, kõik minu varad on alati olnud seal. Mõtlesin, et alustan laenu küsimist oma kodupangast," jagas Kairi. "Taotluse peale helistas mulle laenuhaldur. Vastasin tema poolt esitatud lisaküsimustele. Tundsin, nagu oleksin ülekuulamisel. Rida-rea haaval vaadati läbi mu konto väljavõte."

Pika kõne lõpuks sai Kairi oma laenuhaldurilt teada ka maksimaalse laenusumma, mida ta saaks võtta. "Siis aga tabas mind šokk!" Selgus, et maksimaalne laenusumma oli märkimisväärselt vähem, kui tema palga ning kohustuste juures saaks võtta. Põhjus oli aga üllatav. "Mul on mitmeid sissetulekuid ning palka laekub igakuiselt mitmest kohast. Hiljuti sain endale ka tähtajatu töölepinguga kindla töö, kuid kuna olin katseajal, siis oli see oht," rääkis Kairi. Naine jagas, et uues kohas võis tal ju olla katseaeg, kuid kõik eelnevad sissetulekud olid ju jäänud samaks. "Üks allikas ilmus juurde, mis peaks teoorias ju olema positiivne, sest rahavoog on suurem," leidis naine. Küll aga panga silmis see nii ei olnud. "Kas projektipõhised töövõtulepingud on nende silmis kindlamad, kui tähtajatu tööleping?" küsis ta mõtlikult.

"Mitte kuskil pole laenulepingu tingimustes märgitud, et ka see võib tulla probleemiks. Ainult ju väidetakse, et vaadatakse sinu sissetulekuid ja kohustusi," tõdes Kairi.

Palusime kommentaari ka Eesti Pangalt, mille annab ökonomist Jana Kask:

„Vastutustundlik laenuandmine eeldab, et pank kaalub iga laenuvõtja puhul, kas tema laenu tagasimaksevõimekus on erinevaid asjaolusid arvestades piisav. Eesti Pank on kehtestanud pankadele üldised miinimumnõuded, millest eluasemelaenu andes lähtuda. Kommertspank võib oma laenustandardites aga olla nende miinimumnõuetega võrreldes veelgi ettevaatlikum ning seada lisaks omalt poolt detailsemaid tingimusi, sealhulgas laenumakseteks sobivate sissetulekute määratlemisel, aga ka näiteks eluaseme või laenuga seotud jooksvate kuludega (nt kommunaal- ja kindlustusmaksed) arvestamine.

Laenuvõtjal on mõistlik kaaluda erinevate pankade pakkumiste vahel. Seejuures võiks laenuvõtja põhitähelepanu olla laenusumma maksimeerimise asemel hoopis lepingutingimustel, nagu intressimarginaal, tähtaeg, lepingu muutmise paindlikkus, jne.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et aprillist kehtima hakanud Eesti Panga muudatus tähendab seda, et laenu sooviva inimese maksimaalne laenuvõimekus on nüüd sama suur kui enne Euroopa Keskpanga intressitõuse. Ka enne 2022. aasta sügist hinnati laenuvõtja laenuvõimekust enamasti 6% intressimääraga. Kuna kõrgemate baasintressimäärade tõusu tõttu muutus laenamine liigselt karmistavaks, tühistas Eesti Pank aprillist 2protsendipunktilise lisanõude. Seega pikemas vaates ei ole Eesti Pank nõudeid leevendanud.“

Tänavu aasta 1. aprillist toimus Eesti Panga põhireeglites muudatus seoses maksimaalse laenuvõimekuse arvutamisel. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et paljude inimeste laenuvõimekus alates sellest kuust suurenes."Pankade jaoks muutus intressimäära arvestamise reegel, mida nad peavad kasutama kodulaenu soovija maksimaalse laenuvõimekuse hindamisel," sõnas Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna ökonomist Jana Kask TV3 portaalile. Siiski jääb antud muudatuse puhul kehtima reegel, et laenusoovija igakuised laenu- ja liisingumakse võivad kokku moodustada kuni 50% tema netosissetulekust. "Muutus aga see, millist intressimäära tuleb selle arvutuse puhul kasutada."

Enne 1. aprilli oli laenulepingus toodud intressimäär ehk euribor+marginaal, millele oli lisatud 2 protsendipunkti või 6%, sõltuvalt sellest, kumb oli kõrgem. "Kuid alates aprillist pangad enam 2 protsendipunktilist lisa arvestama ei pea, mis tähendab, et maksimaalset laenuvõimekust tuleb edaspidi hinnata vähemalt 6% intressimääraga," sõnas Kask ning lisas, et sarnaselt toimis see reegel ka tegelikult kuni 2022. aasta lõpukuudeni. Hiljem hakkas baasintressimäärade tõus laenuvõtmisele karmistavalt mõjuma.