Kas teadsid? Just need on levinuimad vead, mida eesti keeles tehakse

1. Vahel või vahest

Mõlemad sõnad on õiged ning eesti keeles kasutusel, kuid nende tähendus on erinev. Vahel tähendab "mõnikord" või viitab millegi paiknemisele aja või koha suhtes:

• tule mind vahel vaatama
• tüdruk istus direktori ja õpetaja vahel
• vahel ma ei tea, kuidas peaksin vastama
• kahe asja vahel
• vahel igatsen teda

Vahest tähjendab kirjakeeles "ehk, võib-olla":

• vahest seekord läheb ikkagi hästi
• vahest liiguksime elutuppa?

2. Järgi või järele

Järgi tähendab "põhjal, kohaselt, alusel":

• koolis käib töö tunniplaani järgi
• inimene peab toimima seaduse järgi
• ta olevat jutu järgi tubli naine

Järele on kasutuses "üle, alles, kannule" tähenduses:

• seisin järjekorras teiste järele
• igatsen su järele
• eilset toitu jäi veidi järele, saame seda ka täna süüa

3. Õigesti või õieti

Õieti tähendab "õigupoolest, tegelikult":

• me pole õieti tuttavadki
• ma pole täna õieti söönudki

Õigesti tähendab "nii nagu on õige, veatult", mille vastand on valesti:

• kas kirjutasid selle seda õigesti?
• ta vastas õigesti

4. Enamus või enamik

Enamus tähendab "arvuline ülekaal":

• naised on õpetajate seas enamuses
• seadus võeti vastu, kuna parlamendi enamus pooldas seda

Enamik tähendab "suurem osa":

• enamik kortereid osteti ära
• rong peatub enamikus jaamades

5. Kogu aeg

Käändumatu asesõna kogu, mis ainsusliku nimisõna laiendina näitab, et kõnesolevat eset, nähtust, isikute rühma vm käsitletakse täies ulatuses, tervikuna, kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku: kogu päev, kogu aasta, kogu elu, kogu lugu, kogu rahvas, kogu vara.

LOOS!

• Sisuturundus

Avasta Pandora Laegas, Kalamaja kirbuturg. Võida boxirent!

• Sisuturundus

Kiirkasiinod Eestis: kuidas, kellele ja miks?