Euroopa Parlamendi reitingud: üks erakond on tõusnud liidriks

Euroopa Parlamendi reitingutabelis tõusis liidriks Isamaa ning saaks praeguse seisuga kaks mandaati.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös läbi viidud Euroopa Parlamendi valimiste vaheküsitluse põhjal on erakondadest kõige populaarsem Isamaa 21,3 protsendiga ning seda suuresti tänu Jüri Ratase populaarsuse kasvule. Järgnevad praktiliselt võrdselt Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 19,3 protsendiga ja Reformierakond 19,1 protsendiga.

Esikolmikule järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 14,2 protsendiga, Keskerakond 11,5 protsendiga, Parempoolsed 4,3 protsendiga ja Eesti 200, kelle toetus on 3,8 protsenti.

Kandidaatidest toetab sotside kandidaati Marina Kaljuranda 15,2 protsenti, reformierakondlast Urmas Paeti 13,4 protsenti ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liiget Jaak Madisoni 9,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Kolmele kõige populaarsemale kandidaadile järgnevad Riho Terras 7,6 protsendiga, Mihhail Kõlvart kuue protsendiga ning Jüri Ratas kuue protsendiga. Populaarseim üksikkandidaat on Tanel Talve 1,4 protsendiga.

Tulemusi kommenteeris Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder, märkides, et võrreldes eelmise Norstati ja Ühiskonnauuringute instituudi Euroopa Parlamendi valimiste küsitlusega on värsketes küsitlustulemustes näha kahte olulist muutust.

"Suuresti tänu laialdast isiklikku sotsiaalmeediakampaaniat teinud Jüri Ratase toetuse kasvule on Isamaa oma üldist positsiooni parandanud ning on hetkel Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis kõige eelistatum erakond. Kui paljudel teistel erakondadel on toetus koondunud mäekõrguselt ühe kandidaadi selja taha, kelleks näiteks Reformierakonnal on Urmas Paet ja sotsidel Marina Kaljurand, siis Isamaa eristub kolme arvestatava toetusega kandidaadiga," rääkis Mölder.

Lisaks Jüri Ratasele koguvad märkimisväärsel hulgal toetust ka Riho Terras ja Urmas Reinsalu. "Hetkel on seega Isamaa tõenäosus saada kaks mandaati väga kõrge. Kuid siiski tuleb meeles pidada, et Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond on vaid mõne protsendipunkti kaugusel ning koos Isamaaga võistlevad nad territooriumil, kus iga protsendipunkt hääli on väga olulise tähtsusega. Praeguse seisuga saavad kaks erakonda nendest kolmest kaks mandaati ning üks peab leppima ühega. Väikesed muutused toetuses võivad siin olla määrava tähtsusega," ütles Mölder.

Tema sõnul tasub teiseks ära märkida, et ka Keskerakond on mõnevõrra oma positsioone parandanud ning on praeguseks kohast ilma jäämise ohu taaskord seljatanud. "Aivo Peterson kindlasti võtab ära osa sellised valijaid, kes muidu oleksid Keskerakonna poolt hääletanud. Kuid erakonnal on hetkel siiski piisav kandepind, et nina vee peal hoida. Sarnaselt Keskerakonnale peab võrreldes eelmise küsitlusega mõnevõrra toetust kaotanud EKRE, keda on meediapildis saatnud pigem negatiivne kajastus, praeguses seisus leppima ühe mandaadiga," ütles Mölder.

Nende toetusnihete taustal paistab Mölderi sõnul silma üks mõnevõrra suurem struktuurne muutus valijate eelistustes. Kui varasemalt oli näha, et domineerisid sümpaatiad üksikutele kandidaatidele, keda eelistati sageli oma erakondlikust eelistusest olenemata, siis praegu paistab, et eelistused jooksevad palju enam erakondliku liini pidi. "Valijate eelistused europarlamendi valimistel on muutunud palju sarnasemaks nende eelistustele võimalikel Riigikogu valimistel ning seda on märgata kõikide erakondade puhul. Siiski on aga ka näha, et näiteks nii Marina Kaljurand kui ka Jaak Madison on võimelised ammutama teatud arvestataval määral toetust ka teiste erakondade toetajate ridadest.“

Euroopa Parlamendi valimiste võimalike tulemuste ennustamisel veebi teel läbi viidud küsitluse kaudu tuleb arvestada kahe asjaoluga, mis võivad küsitlustulemust kallutada. Esmalt hindavad vastajad oma võimalikku valimisosalust märkimisväärselt üle. Seega on osaluse adekvaatsemaks hindamiseks ja tulemuste korrigeerimiseks kasutatud siin Eurobaromeetri ja teiste Euroopa Parlamendi valimiste küsitluste põhjal loodud valimisaktiivsuse indeksit. Taolisest valimisaktiivsuse korrigeerimisest võidab lõpptulemustes kõige enam Reformierakond ja kaotab Keskerakond. Teiste erakondade puhul see suuremat mõju ei avalda.

Teiseks on ainult veebi teel läbi viidud küsitlused teatud erakondade suhtes mõnevõrra kallutatud. Seetõttu on erakondade üldiseid toetusprotsente korrigeeritud siin Norstati erakondade kahe nädala reitingu alusel, mis on suures osas läbi viidid telefoniküsitluse vormis. Taolist korrigeerimist on testitud riigikogu 2023. aasta valimiste kontekstis, kus see vähendas kandidaatide tasandil viga umbes 10 protsenti.