Kahe naise kogemus sama antidepressandi võtmisega: jalad olid täiesti tuimad, ajas kohutavalt iiveldama

Paljud inimesed kannatavad erinevate vaimsete probleemide all, olgu selleks siis ärevus, depressioon või mõni muu mentaalselt elukvaliteeti segav häire. Meile rääkisid oma lood kaks depressiooni põdenud naist, kes said sama antidepressanti tarvitades täiesti erinevad kogemused.

Antidepressantravi kasutatakse juhtudel, mil inimene ei tule ise enam toime ja elukvaliteedi langus on ilmne. “Tal tekivad kehalised tundmused. Esineb ärevust ja paanikat kuni mingite psühhoosideni välja,” kirjeldas Rapla Perearstikeskuse perearst dr Argo Lätt ja nentis, et kuna kõik patsiendid on väga erinevad siis tuleb läheneda ka väga personaalselt.

Meile rääkisid oma lood kaks sarnaseid sümptomeid kogenud ja depressiooni põdenud naist, Kristiina (38) ja Lydia (31). Mõlemad pidasid vajalikuks lisaks psühhoteraapiale proovida ka antidepressantravi. Olgu öeldud, et kumbki ei tarvitanud samal ajal mõnda muud ravimit ning kasutatud antidepressant oli naistel sama. Arusaamatuste vältimiseks jätab toimetus ravimi nime enda teada.

Üks ravim, kaks erinevat kogemust

Kristiina oli algselt ravi suhtes väga skeptiline ning seda levivate kõrvalmõju kuulujuttude tõttu. Kuna ärevus tema sees ägenes niivõrd, et naine ei suutnud enam tööle minna, otsustas ta perearsti soovitatud ravimeid siiski proovida. „Esimesel paaril päeval tundsin suuremat väsimust ning esines ka pearinglust. Aga pärast esimest nädalat antidepressantide tarvitamist mõistsin, et kuulujuttudel polnud mingisugust alust. Kokku kestis ravi kuus kuud ja ühtegi probleemi sellel ajal ei esinenud. Oma silm ja keha on kuulujuttude kõrval siiski kuningas,“ tõdes Kristiina.

Pärast abikaasa traagilist surma hakkas sama ravimit võtma ka Lydia, kellel on erinevalt Kristiinast ravist üsnagi valusad mälestused. Esimesed sümptomid väsimuse ja südame pekslemise näol esinesid juba neljandal päeval pärast ravi alustamist.

Viiendaks päevaks oli olukord läinud nii hulluks, et voodist naine enam tõusta ei suutnud. ”Nägin asju kahekordselt. Mingil hetkel tundsin voodis lebades, et mu keha väriseb ja jalad tõmblevad ning need ei allu minu kontrollile,“ rääkis ta.

Järgmisel hommikul tabas teda täielik šokk. „Mu jalad olid täiesti tuimad, ajas kohutavalt iiveldama ja mõtlesin, et kas nüüd ongi lõpp käes,“ kirjeldas naine ja lisas, et helistas koheselt perearstile, kellega koos otsustati ravimit muuta. Paari päeva pärast olid sümptomid kadunud ning Lydia tõdes, et rohkem antidepressantide võtmisest tal probleeme tekkinud ei ole.

Perearst dr Argo Lätt tõdes, et ravimi mõju inimesele võib sõltuda väga erinevatest aspektidest. Näiteks geneetikast, mis on igal inimesel erinev ja mille tõttu võivad nad ravimile erinevalt reageerida. „Ka ravimi mitte talumine või selle annus. Inimese vanus, sugu ja tema elustiili või dieediga seotud detailid,“ tõi perearst esile.

Tee õige ravimini võib olla pikk ja väsitav protsess

Enne antidepressandi välja kirjutamist arutab perearst patsiendiga läbi mitmed erinevad aspektid, mis mõjutavad antidepressantide valimist. Näiteks vaadatakse üle patsiendi vaimne seisund, kroonilised haigused, välistatakse bipolaarse maania või hüpomaania episoodid. Kui arst soovitab antidepressant-ravi siis põhjendab ta oma soovitust ja kirjeldab oodatud kasu ning selgitab milliste sümptomite raviks just see antidepressant mõeldud on (lootusetuse tunde ja kurvameelsuse leevendamiseks, motiveerituse parandamiseks, energiapuuduse vastu võitlemiseks, üldise ärevustunde vähendamiseks vms).

Eestis müüdavad antidepressandid on jaotatud kaheksasse erinevasse gruppi, sest nende toimimismehhanismid on väga erinevad. „Kui ravim tõesti ei sobi siis vahetatakse see mingi muu ravimi vastu, sest antidepressante on müügil piisavalt palju mida katsetada, et leida patsiendile just talle sobiv ravim,“ täheldas dr Lätt. „Universaalset rohtu kõigile ei ole ning inimestel on antidepressantide efektiivsus ja taluvus väga erinev. Mõnikord võib kuluda palju aega ja kannatust, et leida õige ravi.“

Ravi alustatakse üldiselt kõige madalamast annusest, mida vajadusel järk-järgult suurendatakse. Selle tõttu on patsiendi ja arsti vaheline suhtlus väga oluline. Näiteks teevad arstid patsiendiga kokkuleppe, mille alusel võtab ta viis päeva pool tabletti ja edasi terve. Seda põhjusel, et uue ravimi kasutamise esimestel päevadel võib esineda erinevaid kõrvaltoimeid, sest keha ei ole sellega veel kohanenud. Iiveldus, uimasus ja halb enesetunne on neil päevil normaalsed nähtused.

Ravimi kõrvalmõjude tajumine võib sõltuda ka psühholoogilistest põhjustest. Leidub inimesi, kes mõtlevad endale ise neid juurde. „Loeb ravimiinfo läbi ja hakkab tundma, et tal on kõik need sada kõrvalmõju tunda,“ selgitas dr Lätt ja täpsustas, et ravimiinfos on loetletud kõik turustamiseelsed ja turustamise järgsed kõrvaltoimed, mille sisestamine on ravimifirmadele kohustuslik. See on tähtis patsiendi ohutuse seisukohalt ja vajadusel kaitseb ka ettevõtet.

„Mina seda keemiat ei söö!“

Just hirm kõrvaltoimete ees on ka levinumaks põhjuseks antidepressant-ravist loobumisel. Samuti stigmaatiline häbi, et inimest hakatakse ravimite võtmise tõttu hulluks pidama ja kardetakse jääda neist sõltuvusse. „Mõni tunneb lihtsalt, et soovib kellegagi rääkida ning sellistel juhtudel on kognitiivne teraapia hästi populaarne. Meestel esineb ka hirme, et nad ei saa hakkama ning uputavad oma mured hoopiski viina klaasi uskudes, et tulevad oma probleemidega ise toime,“ kirjeldas dr Lätt ja lisas, et vahel antidepressantide ravi inimesele lihtsalt ei sobi. „Mõni ütlebki, et tema seda keemiat ei söö.“

Vanemate inimeste puhul mängib endiselt rolli nõukogudeaegne arvamus, et psühholoogilisi haiguseid ei ole olemas. Selle tõttu ei räägi nad probleemidest tihti ka arstidele või keelduvad ravimite võtmisest, sest „nad ei ole ju haiged“.

Kuulujutu, et antidepressandid muudavad inimese tundetuks, lükkab perearst aga koheselt ümber. „Need ravimid ei mõjuta inimese isiksust ega muuda neid tundetuks. Aitavad hoopis inimese normaalseid emotsioone taastada ega võta neid ära. Samuti aitavad vähendada sümptomeid nagu kurvameelsus ja ärevus,“ põhjendas ta.

Ravi alguses, mil keha veel ravimiga kohandub, võib inimest maha rahustavaid kõrvaltoimeid esineda. Perearst rõhutas, et üldiselt on need siiski mööduvad, aga kui sarnased tunded ei kao, tuleks koheselt konsulteerida raviarstiga. „See võib olla märk ravimi mitte sobivusest või annuse kohendamise vajadusest,“ selgitas ta ja lisas, et oluline oleks arstiga ravi hinnata ja läbi arutada ka uute tunnete tekkimise põhjused. Kõrvaltoimete esinemisel võib leevendust leida nii ravi muutmise, ravimi kombineerimisega teise ravimiga või psühhoteraapiaga.

Rapla Perearstikeskuse perearst Argo Lätt paneb südamele, et tervenemisel mängib suurt rolli ka igasugune aktiivne tegevus, toitumise jälgimine ning stabiilne unerutiin ja -rütm „Ravimid aitavad sümptomeid leevendada aga kui neid sageli kombineerida tervisliku eluviisi muudatustega siis on võimalik saada paremaid tulemusi,“ ütles ta lõpetuseks.