Eestis tuvastati viieaastase vaheaja järel kohalik leetrijuhtum

Harjumaal elav täiskasvanu sai sel nädalal kinnituse, et on nakatunud leetritesse, tegemist on kohaliku juhtumiga, sest nakatunu ei ole viimasel ajal välisriiki reisinud.

Patsient on küll lapsena leetrite vastu vaktsineeritud, kuid sünniaasta viitab sellele, et 1960ndate lõpus saadud üks vaktsiinidoos ei hoidnud ära haigestumist.

Terviseamet selgitas välja nakatumise asjaolud ning haigestunu võimalikud lähikontaktid. Muret valmistas asjaolu, et tegemist oli koolieelse lasteasutuse töötajaga, kuid hetkel ei ole ei pereliikmete hulgast ega töökohaga seonduvalt täiendavaid nakatumisi tuvastatud. Ühtlasi saadeti teavitus tervishoiutöötajatele, et nad pööraksid enam tähelepanu lööbega patsientidele, sest pole välistatud leetrite riigisisene varjatud levik.

Leetrid on terviseameti terava tähelepanu all, sest tegemist on ülimalt nakkava viirushaigusega. Üks nakatunu võib vaktsineerimata inimeste hulgas nakatada kuni 18 inimest. Viirus kulgeb üle 40-kraadise palavikuga, peenikese täpilise punase lööbega ja suurenenud lümfisõlmedega. Tüsistustena võivad tekkida kõrva-, kopsu- või raskematel juhtudel ajukoe põletik. Leetrid võivad olla eluohtlikud.

Eestis on seni suudetud leetrite levikut tõhusalt kontrollida ning avastatud nakatumised on reeglina seotud reisilt kaasa toodud haigusega. Näiteks 2023. aastal registreeriti neli sisse toodud haigusjuhtu. Kaks inimest nakatus Taimaal, üks Saksamaal ja üks Araabia Ühendemiraatides ja kohaliku levikuga juhtumeid ei olnud. Viimane siseriikliku leviku juhtum oli 2019. aastal.

Kuigi leetrite vastu on olemas efektiivne MMR-vaktsiin, on vastutustundetu valeinfo levitamise tagajärjel vähenenud nende vanemate hulk, kes on nõus oma last kaitsma. „Eestis on praegusel ajal vähemalt 30 000 last, kes pole haiguse vastu vaktsineeritud ja võivad seetõttu nakatumise järel sattuda eluohtlikkusse seisu. See ei ole enam kauge oht, vaid reaalsus, millele tuleb kiirelt reageerida,“ hoiatas Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Filippova selgitas, et vaktsineerimisi ei viida läbi ainult inimese enda tervise kaitsmise huvides, vaid sellega hoitakse ära puhangute teket. „Paraku on Eestis MMR-vaktsiini esimese doosiga vaktsineerimisega hõlmatus langenud alla 90 protsendi ja teise doosiga juba alla 80 protsendi, mis pole enam piisav siseriiklikke haiguspuhangute vältimiseks. Äsjane juhtum kinnitab, et oht võib varitseda kõikjal ning lähipäevad näitavad, kas haigusjuhtumeid lisandub veelgi,“ ütles Filippova.

Terviseamet kutsub äsjase juhtumiga seoses lapsevanemaid üles kiirelt tegutsema, kui laps on jäänud seni mingil põhjusel leetrite vastu vaktsineerimata. Immuniseerimise võimaluste kohta oskab nõu anda perearst või koolitervishoiuteenuse osutaja. Kõik immuniseerimiskava vaktsiinid on lastele tasuta.

Vaktsineerimine on võimalik ka täiskasvanueas ja samuti tuleks oma vaktsiinikaitset uuendada neil Eesti elanikel, kes on sündinud ajavahemikul 1980-1992, kui oli kasutusel Venemaalt toodud ebastabiilse kvaliteediga leetrivaktsiin. Korduvvaktsineerimine on täiskasvanutele tasuline ja nõu saab küsida perearstilt.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti Euroopas 2023. aastal 23 riigis kokku 2361 leetrite juhtu. Enamik leetritest tuvastati Rumeenias, kus tuvastati 1755 juhtu. Austrias haigestus 186, Prantsusmaal 118, Saksamaal 82, Belgias 69, Itaalias 44, Poolas 37, Hispaanias 13 ja Rootsis 11 inimest. Teistes Euroopa riikides tuvastati leetreid alla 10 juhu riigi kohta.