TOP 5 | Kogenud tondikütt avaldab kõige kummituslikumad paigad kogu Eestis

Endine ajakirjanik ja hetkel kommunikatsioonivaldkonnas tegutsev Dagmar Lamp räägib, mida kujutab endast kummituste jahtimine. Ta avaldab lisaks, millised Eesti paigad on kõige kummitusterohkemad!

Dagmar Lamp on paljudele paranormaalsete nähtuste fännidele tuttav taskuhäälingust "Külmavärinad". Hetkel teeb ta koos Heidi Ruuliga saadet "Kikimoorid", mis on pühendatud peamiselt Eestis aset leidnud krimi- ja paranormaalsetele lugude lahkamisele. Dagmari sõnul sai tema huvi ebamaisete ilmingute ja kummituste jahtimise vastu alguse juba lapsena.

"Olin umbes 11-12-aastane, elasin Tartus Pargi tänavas ja püüdsime juba seal keldris kassettmaki peale EVP-sid (electronical voice phenomenon ehk termin parapsühholoogias vaimude hääle kohta – toim) saada. Jätsime maki lindistama ja ise läksime välja. Hiljem kuulasime neid linte läbi, et teada saada, mis seal keldris toimub," räägib ta.

Dagmar sõnab, et professionaalsemal tasemel alustas ta kummituste jahtimisega aastatel 2018-2019. "Ühe esimestest kummituste küttimisest tegime vanas Postimehe majas, kui Postimees hakkas sealt ära kolima," nendib Dagmar, kes töötas perioodil 2015-2021 Postimees Grupis nii ajakirjaniku kui ka saatejuhina.

Kohtumine realistliku vaimolendiga on siiani meeles

Dagmari sõnul kohtus ta esmakordselt ülimalt realistliku vaimolendiga Tallinna vanalinnas, kultuuriklubis Winkel. "Olime seal keldris ega olnudki ametlikult filmimisega alustanud. Sättisime kaameraid paika ja seal oli selline pime kordior. Minu taga oli kaameramees ja koridorist väljas, trepimademel oli teine kaameramees," meenutab ta.

"Mul oli telefon käes ja telefonikaamera avatud, aga ma ei filminud sel hetkel. Kõndisin ühe kaameramehe poole ja vaatasin, et tema taga seisab pikemat kasvu meesterahvas, selline tume kuju. Mõtlesin, et see on äkki omanik, kes tahab läbi tulla. Astusin isegi natuke teelt kõrvale, et ta sealt kitsast koridorist läbi lasta," lisab Dagmar.

Peatselt sai Dagmar siiski aru, et pikka kasvu mehe puhul ei ole tegu kultuuriklubi omanikuga. "Ühel hetkel sain aru, et omanik ei ole nii pikk, ta ei ole kindlasti koos meiega siin all keldris ning see ei ole kindlasti keegi meie meeskonnast. Selle asemel, et vajutada oma käes olev telefon filmima, hakkasin röökima ja jooksin minema." Dagmari sõnul oli vaimolend nii reaalne, et ta pidas seda ekslikult pikka aega päris inimeseks.

Dagmar reastab viis Eesti kõige kummituslikumat paika: