Ole ettevaatlik! Päike ja liigne kuumus ohustavad sinu tervist mitmel viisil

Päevitamine
Foto: 123rf

Mis erinevus on päikesepistel, päikesepõletusel, päikeseallergial ja kuumarabandusel? Kuidas neid ennetada ja ravida? Südameapteegi proviisor Ave Niidu annab nõu.

Kuumalaine on kestnud juba enam kui nädal aega ja ei näita vaibumise märke. Enamik meist ei suuda sellise kuumusega hästi toimida. Lisaks ebamugavusele võivad päike ja kuumus põhjustada ka tõsisemaid terviseriske. 

Päikesepistet tekitavad soojus- ja valguskiirgus

Päikesepiste saadakse otsese ja pikaajalise päikesekiirguse tõttu katmata peale, mille tagajärjel võib tekkida aju veresoonte laienemine. Päikesepiste tekitajaks on pikaajaline soojus- ja valguskiirgus mitte otseselt UV-kiirgus. Põhilisteks tundemärkideks on iiveldus, oksendamine, peapööritus ja peavalu, punetav nägu. Päikesepiste oht on suurim väikelastel ja hõredate juustega inimestel. Selle ennetamiseks tuleks kanda peakatet ning ajastada suuremad füüsilist pingutust nõudvad tegevused hommikusele või õhtusele ajale.

Päikesepõletusest on enam ohustatud heleda nahaga inimesed

Päikesepõletus tekib UV-kiirguse liigsest toimest nahale. Enam ohustatud on heleda nahaga inimesed, eriti punapead ja blondid. Esimesed põletusnähud ilmevad juba mõne tunni jooksul ning enamasti kujuneb põletus välja 24 tunni jooksul. Kergema põletuse korral muutub nahk punetavaks ja kuivaks. Tugevama põletuse korral lisanduvad villid. Nahk on puutetundlik ja valulik. Raskematel juhtudel tekivad külmavärinad ja tõuseb palavik. Kerge päikesepõletus möödub 2–3 päevaga iseeneslikult, kahjustunud nahale võib määrida aaloe geeli. Raskematel juhtudel tuleb kasutada spetsiaalset põletusgeeli. Palaviku ja valu korral aitab sümptomeid leevendada paratsetamool.

Päike võib põhjustada ka allergilist reaktsiooni

Fotodermatiit ehk rahvapäraselt päikeseallergia on immunsüsteemi reaktsioon päikesekiirgusele. Kõige enam on ohustatud heleda nahaga inimesed. Päikeseallergia esineb kõige sagedamini punase sügeleva lööbena katmata kehaosadel – näol, kaelal, kätel. Reaktsiooni teke võib intensiivse ultraviolettkiirguse korral olla poolest tunnist kuni paari päevani. Päikeseallergiat saab ennetada ja sümptomeid vähendada, kui kasutada spetsiaalset päikesekaitsekreemi, abi on ka laia äärega kübarast või mütsist ja kaitsvatest riietest, samuti on soovitav vältida päikese käes viibimist ajal, kui päike on kõige intensiivsema kiirgusega.

Kuumarabandus ohustab peamiselt lapsi ja vanureid

Soojade suveilmade saabumisega suureneb ka kuumarabanduse oht ja sellest tingitud probleemid. Meie kliimas on tegemist hooajalise probleemiga, kui termomeetri näidud tõusevad üle 25 kraadi. Sõltuvalt inimesest võib individuaalne taluvuspiir olla ka madalam. Rohkem ohustatud on lapsed ja vanemaealised. Lastel on kehapind oluliselt väiksem kui täiskasvanutel ning ülekuumenemine toimub kiiremini. Vanemaealistel  on mitmeid kaasuvaid haigusi ja tervisemuresid, mis samuti on riskiteguriks. Samas on ohustatud kõik inimesed, kes viibivad kuumas ja niiskes keskkonnas pikemaajaliselt. Näiteks tekib kuumarabanduse oht ka saunas leiliga liialdamisel.

Kuumarabanduse põhilisteks sümptomiteks on halb enesetunne, peavalu, peapööritus, iiveldus, tasakaaluhäired, nõrkus, silmade ees võib virvendada, kehatemperatuur võib tõusta üle 40 kraadi, nahk on kuum ja kuiv. Raskematel juhtudel tekivad krambid ja kannatanu kaotab teadvuse.

Kuumarabanduse korral tuleb kannatanule anda kiiresti esmaabi: viia inimene varjulisse ja jahedasse kohta, panna ta lamama ning anda juua külma mineraalvett. Vett tuleb juua väikeste lonksudega ja tihti. Kuumarabanduse saanud inimese pea ja keha tuleks valada üle jaheda veega ning jätkata jahutamisega kuni kehatemperatuur langeb alla 39 kraadi. Pärast esmaabi saamist tuleb jääda lamama enesetunde taastumiseni. Teadvusetu kannatanu tuleb pöörata küliliasendisse ja kutsuda kiirabi.

Kuumarabanduse ennetamiseks ja raviks ravimeid pole. Kuuma ilmaga tuleb olla võimalikult palju varjus, kanda peakatet ja õhku läbilaskvat riietust, juua piisavalt vett, sest organism kaotab higistamisega palju vedelikku, samuti tuleb piirata füüsilise töö tegemist. Inimesed, kes peavad kuuma ilmaga töötama väljas (teetöölised, ehitustöölised, patrullpolitseinikud) peavad iga mõne tunni järel tegema puhkepausi ja viibima jahedas – näiteks konditsioneeriga autos – ning tarbima rohkelt vedelikku.

Kommentaarid puuduvad