"Nad ei karda üldse inimest!" Tartlast jahmatasid linnamaja lähedusse kolinud metsaasukad

Facebooki gruppi "Märgatud: TARTUS" ilmus video linnamaja ääres mängivatest rebasekutsikatest. Postituse tegija mainib, et metsaasukad inimest ei karda ning uurib, mida sellises olukorras peaks peale hakkama.

"Sangari maja ümbruses. Mitu õhtut mängivad siin," kirjutab Tartlane Facebooki gruppi "Märgatud: TARTUS" postitatud video juurde, millel on näha kaht rebasekutsikat. Ta spekuleerib, et rebased on maja juurde endale kodu teinud.

"Kuidas nende kutsikatega tegutsema peaks? Nad ei karda üldse inimesi," esitab ta grupis küsimuse.

Tänavu veebruaris kirjutasime, kuidas samuti Tartus märgati kõnniteel rebast, kel puudus sarnaselt videos nähtavatele rebasekutsikatele igasugune hirm inimeste vastu.

Toona selgitas Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg, et rebaste kohtamine linnatänavatel on muutunud juba tavapäraseks. "Neid kõnesid tuleb iga päev kolme või nelja kaupa. Inimese jaoks on see küll võõras, aga reaalsus on see, et meil on linnarebased. Nii nagu Londonis on see juba tavaline, tõuseb trend ka meil."

Võsujala sõnul tuleks linnas metslooma kohates püüda valju hääle ja plaksutamisega loom ära ajada. Ta lisas, et metsloomi, kel puudub inimeste vastu hirm, on ilmselt väikesest peale näpuvahelt toidetud.

Linnarebast metsa tagasi viia ei saa

Võsujalg nentis, et linnas elamisega harjunud ja inimeste vastu hirmu kaotanud rebast ei saa ka metsa tagasi viia. "Sellist rebast ei saa metsa viia, sest ta ei saa toidu hankimisega hakkama. See tähendab, et ma viin ta metsa surema, mis on täielikult minu põhitõdede vastu."

"Teadlased on tõestanud, et linnarebane ei suuda metsas elavate rebastega isegi mitte sama juttu rääkida. Neil on juba oma erinev keel. Sellise rebase saab viia ainult kellegi loomaparki ja palju me neid siis sinna ära tassime. Kõige õigem on mitte (metsloomi - toim) käest toita ega jätta toidupalasid vedelema," lisas ta.

Linnakeskkonnas või looduses hätta sattunud metsloomast saab teada anda Eesti Metsloomaühingule telefonil +372 5632 2200, meili teel [email protected] või sotsiaalmeedia vahendusel. Võsujalg paneb inimestele südamele, et hädas olevast loomast tuleks võimalusel saata ka video, et tema olukorda paremini hinnata.

Loe täpsemalt siit!