Tartlane filmis tänaval hulljulget rebast. Metsloomaühing: selline käitumine ei ole okei!

"Märgatud: Tartus" Facebooki gruppi postitati video Tartus tankla ees teekivil istuvast rebasest, kel puudub inimeste ees vähimgi hirmutunne. Metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg selgitab, et linnarebastest on saanud tavaline nähtus, kuid metsloomale ei tohiks siiski läheneda, kuna tema käitumine võib olla ettearvamatu.

Laupäeval ilmus "Märgatud: Tartus" Facebooki gruppi video, kus julge kodanik läheneb tankla ees istuvale rebasele ning filmib teda kõigest paari meetri kauguselt. Rebane ei näita seejuures välja vähimatki märki hirmust. "Sõber," kirjutas postitaja video juurde.

Tänaseks on postitus kogunud juba üle tuhande meeldimise ning ligi sada kommentaari. "Kurb vaadata, et metsloomad linna tulevad," kirjutab üks. "Minu teada tulevad metsloomad inimeste ligi, kui neil on abi vaja," nendib teine kommenteerija. Vaata kõnealust videot siit!

Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg selgitab, et rebaste kohtamine linnatänavatel on muutunud juba tavapäraseks. "Neid kõnesid tuleb iga päev kolme või nelja kaupa. Inimese jaoks on see küll võõras, aga reaalsus on see, et meil on linnarebased. Nii nagu Londonis on see juba tavaline, tõuseb trend ka meil."

Võsujalg kritiseerib videos nähtut, kus filmija rebasele liiga lähedale astub. "Selline käitumine ei ole minu jaoks okei. Iial ei või teada, mismoodi metsloom käitub. Ka tema (videos oleva rebase) käitumist vaadates: kõrvad liikusid, silmad olid sellised, et iial ei tea, millisel hetkel läksid tema piirist üle ja ta ründab. Kõige hullem on see, et inimesed ise provotseerivad ja kui loom nüüd kellelegi viga teeb, siis tegelikult tema kaotab elu," selgitab ta.

Linnas metslooma kohates tuleks püüda ta eemale peletada

Võsujala sõnul tuleks linnas metslooma kohates püüda valju hääle ja plaksutamisega loom ära ajada. "Käest toitmine ja sellise asja soosimine ei ole okei. Ma tean, et selle konkreetse rebasega on nii, et teda on pisikesest peale näpuvahelt toidetud ning ta ei karda absoluutselt inimest, aga sellist rebast ei ole ka kuskile viia."

Võsujalg nendib, et linnas elamisega harjunud ja inimeste vastu hirmu kaotanud rebast ei saa ka metsa tagasi viia. "Sellist rebast ei saa metsa viia, sest ta ei saa toidu hankimisega hakkama. See tähendab, et ma viin ta metsa surema, mis on täielikult minu põhitõdede vastu."

"Teadlased on tõestanud, et linnarebane ei suuda metsas elavate rebastega isegi mitte sama juttu rääkida. Neil on juba oma erinev keel. Sellise rebase saab viia ainult kellegi loomaparki ja palju me neid siis sinna ära tassime. Kõige õigem on mitte (metsloomi) käest toita ega jätta toidupalasid vedelema," lisab ta.

Metsloomad satuvad linnadesse üha sagedamini

Võsujala sõnul on linnaruumi sattuvate metsaasukate hulgas olnud nii ilveseid, karusid, hunte, põtru kui ka metskitsi. Samuti on sattunud Tartu südamesse mitmel korral ka händkakud. "Tartus on meil tulnud händkakk keset südalinna. Tahes tahtmata prügi vedeleb ja asjad on maas, mis tähendab, et ka hiired on linnapildis tavalised ja see tähendab seda, et röövloom tuleb oma saagile järgi."

Linnakeskkonnas või looduses hätta sattunud metsloomast saab teada anda Eesti Metsloomaühingule telefonil +372 5632 2200, meili teel [email protected] või sotsiaalmeedia vahendusel. Võsujalg paneb inimestele südamele, et hädas olevast loomast tuleks võimalusel saata ka video, et tema olukorda paremini hinnata.

eesti laulu ennustusmäng tv3.ee — Kes võidab Eesti laulu? — FOTO: Ken Mürk/ERR

AUHINNAMÄNG | Kes võidab Eesti laulu?

Ergonoomiline kontoritool ja hea valgustus päästab päeva

Näita 1 kommentaari

Sest koikide KOV ja LV planeeringud havitavad rohealasid,kuna pidevalt on marge – keskkonna hindamine pole vajalik.
Samas Rohelised planeerivad rohealasid katustele, tanavatele ja soiduteele kunstlikke roheluse saarekesi. Naide ka Tartust,kus parki tuleb byroohoone ja konniteele ehitati kunstpuud lindudele…. ja selline segadus kestab. Kas loomad ,linnud saavad oigesti aru?
Metsaalad ,tegelik loodus – sinna rajatavad elamurajoonid on valjunud heast tavast ja pohjustavad mura ja valgusreostust ,milline mojutab floora,fauna paiknemist,kadumist ja ymberasustamist ning on inimeste tervisele samaohtlik. Samuti ,mida hajutatum tiheasustusala ,vajab transporti ,rikub tasakaalu kuna Uhistransp. ei sobi kitsastele tanavatele ja nii suureneb voimalus vaid oma soidukile. Jalgratas pole lahendus – see on idiootide arvamus,et toole jm., soidetakse jalgrattaga rohkem kui 5 km kaugusele ,arvestades Eesti ilmastikku. Eesti Rohelised on aktiivsed idioodid enamuses, sest koikide inimeste tervis ,vanus ei luba kasutada ,ei suuda kasutada jalgratast ja yle 50 aastased . Seega on planeeringud Eestis juhitamatult kasvanud meid havitavaks, seda see teismeliste kourikute punt tahele ei pane.
Toimub aaremaastumine ja mujal lopuks ylerahvastatus. Paraku satuvadki loomad siis linna,tiheasustusse segaduses,- enne kaisid nt. maal rebased jahtimas kompostihunnikute juures hiiri jahtimas jne.

Vasta