Pikast depressioonist ootamatu mahajätmiseni: kogemusnõustaja räägib elu keerdkäikudest

Täna on 44-aastane pereisa Hardy Suurpere eluga rahul, ent kunagi oli olukord risti vastupidine. Ta on öelnud, et nii kaua, kui ta enda minevikku mäletab, on tal lapsest saadik olnud probleeme elurõõmu leidmisega, ta on kannatanud depressiooni ja muude kaasuvate probleemide all. “Kui ma nüüd tagasi vaatan, siis see sai alguse sellest, et ma olin suht palju üksinda ja ma lihtsalt kulgesin. Mul ei olnud mingeid eesmärke, ma ei saanud aru elust kui sellisest, ma lihtsalt olin. Elasin nii, nagu ma parasjagu oskasin või tundsin, et nii on nagu hea elada. Arusaam, mis või miks minuga toimus, miks ma nii- või naamoodi olin käitunud, ma sain alles aru 37-aastaselt. Läksin psühholoogi juurde, tema pani mul pimedas ruumis tule põlema ja ma sain aru, mis oli see tuumpõhjus minu käitumisele, et miks ma siis seda elukergust ei leidnud.”

Kuidas võrdleb Hardy täna oma elu ja kodust olukorda teiste sõprade ja klassikaaslastega? Mil määral oli see teistsugune? “Selles mõttes tundsin teistsuguselt, et kui teistel oli kergem keskkond, kus oli palju mõistmist ja arusaamist ja võib-olla rohkem lähedust, turvatunnet ja armastuse pakkumist – mis on inimeseks olemise juures baasvajadused – siis mina tundsin nendest puudust.

“Kui me võtame eluaastate skaala nullist sajani, siis nullist kahekümne viieni mul oli selline elu, et ma ei taha elada. Selle sees oli kaks üledoosi, tulekahjuga korter, noaga kallaletungid tänaval. Selles suhtes, et mul oli jumala savi elust, ma ei saa aru, mis asi elu on ja miks ma siin olen. Selline tunne oli, et mind on vales peatuses maha pandud ja rong läks edasi,” iseloomustab Hardy enda elu esimest veerand sajandit.

Kui Hardy oli 18-aastane, kehtis seadus, et üliõpilased arvatakse ajateenistusest reservi. Täna arvab ta, et ajateenistusse minek oleks talle iseseisva elu alustamisel hoopis kasuks tulnud. “Ma olen ka mõelnud selle peale, et too hetk, kui olin 18, oleksin pidanud sõjaväkke minema, aga oli selline seadus, et need, kes on ülikoolis, määratakse automaatselt reservi. Ma praegu tunnengi, et sõjavägi on asi, mis aitab iseseisvuse ja enesekehstestamise tekitada.”

Hardy ütleb, et nüüd, kus tal on tahe tegutseda ja oskused raskustega toime tulla, ongi elu minevikust erinev, sest vastasel juhul nende puuduste tõttu allakäik algabki.

Mitu aastat kokku oli Hardy Suurpere n-ö mustas augus ehk madalseisus? "Just eelmine nädal ütlesin sõbrale ka, et see madalseis on kestnud 43 aastat ja sellest lahutame viis aastat ära. Ehk siis 38 aastat olen olnud vastikus kohas iseendaga."

44-aastaselt proovis Hardy esimest korda antidepressante ning selleks ajaks oli tema elu juba mitu head aastat ülesmäge liikunud. "Seal ongi huvitav see, et mitmete asjade kokkulangevus...ja siis ma sain elu suurima laksu või paugu, ma ei ole elu sees ennast niimoodi tundnud, kui mu pikaaegne naine leidis endale päevapealt teise [selle aasta juulis]. See laksas niimoodi ära, et isegi see restorani pankrot [Hardyt varasemalt tabanud tagasilook] ei olnud sellise tundega. Siis ma elasin ka nii räigelt tundeid läbi. Hingamine kadus ära, tundsin, et hapnikku pole, jõin korraga poolteist liitrit vett ära. Mul oli 32 kilone sangpomm, hakkasin sellega vehkima. Läksin õue hapnikku hingama, läksin sõbra baari, õnneks seal oli üks vana sõber. Ma sain jagada kellegagi, ma tundsin, et mul on nii vaja seda. See pani tegutsema, et nüüd on kaks valikut – kas alla või üles."

Täna on Hardy kogemusnõustaja. Ta rõhutab, et kogemus pole ainult see, mida sa läbi elad, vaid see, kuidas sa juhtunuga toime tuled. Me võime olla läbi elanud sarnaseid asju, aga me kogeme seda teistmoodi. "Igaühel on erinev mõtlemine, kuidas ta suhestub jne."

Vaata ja kuula lähemalt päises olevast videost, milliste sündmuste ja tegevuste abil Hardy oma elu korda sai ning kuidas ta sarnaste murede korral nüüd ka teisi aitab.

• Sisuturundus

E-kaubanduse tulevik on siin – logistikaprobleemid on lahendatud

• Sisuturundus

Stiilne, kuid kõrgtehnoloogiline nutikell: Huawei Watch GT 4