Koroona jõulupidusid ei peata! Lutsar: ärge jätke vanavanemaid üksi koju

Kuigi ränk koroonapandeemia on tänaseks minevik, ei ole salakaval viirus meie seast mitte kusagile kadunud ja iga päevaselt nakatuvad endiselt kümned ja sajad inimesed. "Taavi tahab teada" veebisaates annab aru viroloog Irja Lutsar, kuidas täna seis on ning mida võiksime ühiskonnana sellest kõigest õppida?

Saatejuht Taavi Libe toob alustuseks välja, et isegi koroonapandeemia kõrghetkel ei olnud tema tutvusringkonnas nii palju nakatunuid kui on täna. "Koroonaviirus on tulnud selleks, et jääda. Kas ta jääb igaveseks, on raske öelda, aga praegu pole ühtegi märki, et see minema läheks. Pandeemia ajal polnud see nii selge, ent nüüd on teada, et eluaegset immuunsust selle vastu ei teki. Kui loodus ei suuda tekitada eluaegset immuunsust, siis ammugi ei suuda seda vaktsiin," ütleb Lutsar, kelle sõnul ongi see uus normaalsus, et isegi need, kes on vaktsineeritud, võivad korduvalt nakatuda.

Kas ja kellel on täna üldse vaja end koroona vastu vaktsineerida? "Kõige esimene grupp on need, kes pole kordagi põdenud ega pole vaktsineerinud. Teine grupp on need, kes on teatud vanuses, sest see haigus on ohtlik eakamatele inimestele. Noored ei ole tingimata see grupp, kes end vaktsineerima peaks," ütleb Lutsar, kes soovib, et vaktsiin oleks kindlasti saadaval neile, kellel seda päriselt vaja on.

Ka ei poolda Lutsar enam seda, et oma eakamaid sugulasi pühadel omapäi jätta. "Eakate inimestega pole kunagi selge, kas see on viimane jõulupidu. Kõige hullem asi, mis me saame praegu teha, on jätta eakad jõuluõhtul üksinda. Eriti, kui nad osad on olukorras, kel on partner või sõbrad igaviku teele läinud. Ärge jätke oma vanaemasid-vanaisasid üksinda koju! Kutsuge nad pereringi," paneb Lutsar kõigile südamele ja toonitab, et kui siis võiksid pidudelt eemale jääda nooremad inimesed, kes on haigestunud.

Pandeemia keskel hakkasid lisaks pisikutele vohama ka kõikvõimalikud libauudised ning arvamuse avaldajaid leidus internetiavarustes oi kui palju. Ohjeldamatult palju viha oli suunatud ka meditsiinitöötajate suunal, justkui oleksid nemad koroonapandeemias süüdi. Kõik see tuli Lutsarile mõnevõrra üllatusena. "Neid ekspert virolooge oli ju varem ka ja nüüd on nad sõjaeksperdid ja tuumajaama ehitamiseksperdid. Minu jaoks oli üllatus, kui väheste baasteadmiste pealt inimene end eksperdina tunneb. Kahe või kahekümne või kahesaja artikli läbi lugemine ei tee kedagi eksperdiks. Neid inimesi on alati olnud ja igas kogukonnas ning peres on keegi, kes kõike teab," arutleb ta.

Lutsari sõnul ei teadnud koroonapandeemia puhkedes keegi, mis haigusega tegemist on, kuidas seda ravida ja mismoodi toimetama peaks ning kuna nappis ka esmakaitsevahendeid, pandi plaaniline ravi mõneks ajaks pausile. "Väikene periood arstiabi katkestamiseks oli igati põhjendatud, aga mis tekkis - selle uuesti alustamine ei kulgenud üldse nii kergelt, kui see oleks võinud, sest paratamatult tekkis hirm. Meil on väga palju asju, mida maailm saab teha, et pandeemiateks paremini valmis olla. Kui ka tulevikus on planeerilise ravi katkestamine vajalik, siis see peab olema väga lühike, sest muidu see maksab kätte," leiab ta.

Kas ja mida saame me koroonapandeemiast õppida ning mida toob meile tulevik?

Vaata täispikka usutlust Irja Lutsariga veebisaatest "Taavi tahab teada"!