Kas teadsid? Imekauni naistepäeva tähistamise traditsioon sai alguse hoopis tõsisest ajaloolisest sündmusest

Kink
Foto: 123rf

Täna on 8. märts ehk naistepäev – ilus, helge, lillederohke ja šokolaadihõnguline päev, mil naistele tavapärasemast veelgi enam tähelepanu pööratakse. Naistepäeva tähistamise traditisiooni taga peitub hoopiski tõsisem põhjus, kui kõik sai alguse naiste õiguste eest võitlemisega.

Naistepäev on ühtlasi ÜRO tähtpäevade nimistus ja tuntud mitmel pool maailmas. Sel päeval korraldatakse vägivallavastaseid aktsioone, rahvusvahelisi foorumeid, kriisikeskuste abistamist. See on päev, mil räägitakse naiste muredest ja probleemidest.

Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise algust on seostatud 1848. aasta reformidega Ameerika Ühendriikides, kui naised said endale mitmeid õigusi ja vabadusi. Veel on tähtpäeva seostatud 1908. aastaga, kui New Yorgi tekstiilivabriku streikijad nõudsid endale paremaid töötingimusi. 

1909. aastal tegi Poola ja Saksamaa poliitik Rosa Luxemburg ettepaneku tähistada 8. märtsi naiste solidaarsuse päevana ning paar aastat hiljem -tegi ka Saksa naisõiguslane Clara Zetkin Kopenhaagenis peetud naissotsialistide konverentsil üleskutse tähistada märtsis naistepäeva.

1911. aastal hakatigi naistepäeva tähistama Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Taanis.

Kuidas jõudis naistepäev Eestisse?

Nõukogude Liidus kuulutati naistepäev tähistatavate pühade hulka, ent peagi algas selle äge politiseerimine. 1930. aastatel hakati päeva ajakirjanduse toetusel laialt tähistama, 1936. aastast algas emarolli väärtustamine ja emakangelaste kujundamine, emadusest ja emadest kirjutamine ja konkreetsete isikute esiletõstmine. Venemaal kujunes kiiresti välja emakultus.

Seda päeva tähistati riikliku tähtpäeva või koguni riigipühana peaaegu kogu nõukogude aja vältel. Naistepäev tähendas koosviibimisi töökohtades ja pidu pereringis. East ja staatusest sõltumata kingiti naistele ja tüdrukutele lilli. Nagu vanade kevadtalviste naistepühade puhul, oli ideaaliks, et naiste töö teevad sel päeval mehed. Üsna lahutamatult kuulus selle päeva juurde ka pidulik jook.

Eestis asendus Nõukogude okupatsiooni ajal naistepäevaga emadepäev, mil lapsed valmistasid emadele ja vanaemadele kingitusi. 1960.–1980. aastatel saadeti naistepäeval massiliselt tervitus- ja õnnitluskaarte, mida oli pühade eel laialt müügil.

Eestis oli naistepäev viimati riigipüha 1990. aastal.

Riigikogu lükkas 23. oktoobril 2001 napi häälteenamusega tagasi opositsiooniparteide ettepaneku kuulutada 8. märts riiklikuks tähtpäevaks.

Kui 1990. aastatel suhtuti naistepäeva veel pila ja paroodiatega, siis juba kümnendi lõpul muutus päev uuesti aktuaalseks. Taas sai tavaks viia sõpradele ja töökaaslastele lilli ja ühiselt midagi pidulikumat ette võtta.

Kommentaarid puuduvad