Venemaal toimusid "presidendivalimised" ning olenemata aktiivsest sõjast Ukrainas, kogus Putin isegi Tallinnas 75% häältest. See on kergitanud küsimuse, kas Vene kodanikelt peaks võtma õiguse hääletada kohalikel valimistel. Isegi kui Venemaa "presidendivalimiste" häälte hulka tasub võtta läbi teatava filtri, kinnitab see siiski, et Eesti ühiskonnas elab endiselt inimesi, kes toetavad agressorriigi tegevust. See on ka põhjus, miks tänasel valitsuse pressikonverentsil tõstatati taas küsimus, kas järgmistel kohalikel valimistel on plaanis Vene ja Valgevene kodanike hääleõigus peatada. Selline muudatus nõuaks suure tõenäosusega põhiseaduse muutmist. "On küsimus, kuidas me teeme. Kui me lähme seda tegema, siis see peab olema tehtud. Mitte nii, et me peame maha väga valulise debati, samal ajal kui me tegelikult viime läbi väga suurt reformi: eestikeelsele koolile ülemineku reformi, mis jõustub täiemahuliselt selle aasta sügisel. Ja siis selgub, et tegelikult see otsus, mida me oleme Riigikohtus tegelikult vastu võtnud, ei ole põhiseaduspärane. Siis uskuge mind, sellest tuleb palju suurem jama kokkuvõttes – need inimesed jätkuvalt valivad ja Venemaa kasutab seda veel ära kui meie sisemise nõrkuse tunnust," ütles välisminister Margus Tsahkna. Valitsuse siseselt lähevad arvamused valimisõiguse äravõtmise osas ka lahku. Reformierakond ja Eesti 200 toetavad, sotsiaaldemokraadid mitte. "Mina ise toetan agressorriigi kodanikelt hääle ära võtmist. Erakonna ametlik positsioon on, et me seda ei toeta ja sellele jõudu juurde andis tegelikult viimane lõimumismonitooring, mis väga selgelt tõi välja, et see, kas inimene on putinist, ei sõltu sellest, kas ta on eestlane, venelane, eesti kodakondsusega, halli passiga või kolmanda riigi kodakondsusega. Väärtusruum ja see pilt on palju kirjum," ütles terviseminister Riina Sikkut. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et tema isiklik positsioon on see, et Eestis elavad ja Eestile lojaalsed inimesed peaksid sõltumata oma kodakondsusest või kodakondsuse puudumisest tundma end hoituna ning mitte eemaletõugatuna. Ühes on kõik üksmeelel: kui Vene ja Valgevene kodanike valimisõigus peatada, tuleb seda teha nii, et oleks tagatud parlamendi toetus. Põhiseaduse erakorraline muutmiseks nõuab 81 poolthäält. Sellise muudatuse jaoks on aega aga vähe, sest kohalikud valimised toimuvad juba 2025. aasta oktoobris ning põhiseaduse muutmine võtab parimal juhul aega seitse kuud. Valitsuse poolt täna ametlikku algatust ka veel ei ole. Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT. Pandoralaegas.ee LOOS! Sisuturundus Avasta Pandora Laegas, Kalamaja kirbuturg. Võida boxirent! Veebilehe optimeerimine — FOTO: Velsio.ee Sisuturundus Veebilehe optimeerimine Tühista Δ Kommenteeri Kommentaarid puuduvad Pokkeri žetoonid — FOTO: Pixabay Sisuturundus Kuidas sündis ning areneb hasartmängude tööstus Eestis Jalgpall — FOTO: Unsplash.com Sisuturundus Üllatused meeskonnaliikmete valikust ning mida silmas pidada turniiri meeldetuletuseks
Jalgpall — FOTO: Unsplash.com Sisuturundus Üllatused meeskonnaliikmete valikust ning mida silmas pidada turniiri meeldetuletuseks
Merily Timmer ja Kirsti Timmer — FOTO: Silver Siilak Räägi välja! Kirsti ja Merily Timmer meenutavad mineviku patte: pidin talle politseisse järele minema
Andra Järva/TV3 Tele ja kino Netflixi hittsarjas kaasa löönud Henessi Schmidt: nautisin nende töötamist
Suhkrumaks jääb ära — FOTO: Kuvatõmmis videost TV3 uudised Miks nii? Valitsus otsustas planeeritud suhkrumaksu ära jätta
Ujujad Pariisis — FOTO: Karli Saul Olümpiamängud 2024 Sassis rutiin ja ärajäetud trenn: sportlased kurdavad Pariisi olümpiamängude korralduse üle