Uus kliimaseadus hakkab mõjutama meid kõiki: autokasutusel on väga tugevad välismõjud

Riik plaanib kliimaseadust, mis mõjutab praktiliselt kõiki inimesi. Ühelt poolt keelatakse ja tehakse mingeid asju kallimaks, kuid ministeeriumi sõnul saab rõhuasetus olema sellel, kuidas hoida kokku ja teha asju kliimat ning keskkonda säästvamalt. Autokasutuse kohta öeldakse, et see on praegusi tingimusi vaadates lihtsalt ratsionaalne valik

Kliimaseadus ja kliimaeesmärgid tunduvad paljudele hirmsad väljendid sellepärast, et ilmselt midagi keelatakse ära, midagi tehakse kallimaks. Aga kliimaministeeriumi loodud kliimakonverentsil räägitakse, et see ei pea nii olema. Kliimaeesmärkides peaks nägema hoopis paremat tulevikku, tõdes TV3 reporter kohapeal olles.

Kliima on nii tähtis teema, et selleks on eraldi ministeerium, kus töötab eraldi rohereformi asekantsler. Kliimaseadus saab tema sõnul olema kõikehõlmav.

„Me räägime seaduse koostamise käigus väga erinevatest valdkondadest, räägime energeetikast, räägime tööstusest, räägime transpordist, räägime elukeskkonnast, hoonetest. Räägime majandusest ka laiemalt ja põllumajandusest ja metsandusest, nii et tegelikult me räägime kogu Eesti toimimisest sisuliselt,“ ütles kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas.

Seegap ole imestada, et paljud on hirmul ja juurdlevad, mis toimuma hakkab. Konverentsil kõlas soovitus mitte lasta end üles kütta.

„On kindlasti olemas huvigruppe, kes seda väga hästi ära kasutavad, et inimestel on hirmud ja võib-olla see teadlikkus ei ole piisavalt kõrge. See ei ole lihtsalt naturaalne vastureaktsioon, vaid päris paljuski üles köetud vastureaktsioon,“ ütles Kliimanõukogu liige ja liikuvusekspert Marek Rannala.

Midagi keelama kliimaseadusega ei hakata, lubab ministeeriumi esindaja.

„Mida ta teeb, on see, et ta vastab küsimustele, et kuidas ma tulevikus saan oma korteri kulusid kontrolli all hoida, kui mu maja on renoveeritud. Kust ma selle jaoks raha saan? Kuidas ma kesklinnast seal liikuda tööle või lasteaeda, nii et ma ei pea tingimata autoga seda tegema?“ lisas Klaas.

Kas inimesi tuleks riigi moodsat keelepruuki kasutades nügida autost välja?

„Autokasutusel on väga tugevad välismõjud, negatiivsed välismõjud, erinevad jalajäljed. Üks on siis seesama süsinikuheide. Aga see on globaalne, see meid kohalikult otseselt kohe ei mõjuta. Aga sellega kaasnevad kõik teised, ka kohapeal, müra, õhukvaliteedi langus, ruumivajadus linnades,“ kommenteeris Rannala.

„Keskmiselt inimesed sõidavad linnades kolm kilomeetrit autoga. Kolm kilomeetrit on päris päris lühike vahemaa, mis tähendab seda, et järelikult see on kõige mugavam liikumisviis praegusel viisil. Mida me siis peaksime tegema selleks, et esiteks oleks mugav ühistranspordiga liikuda, et ma tahaksin auto pigem koju jätta? Mida see tähendab linnaplaneerimise koha pealt? Kuidas ma peaksin siis linna planeerima sellisel viisil, et mul olekski jalgsi või bussiga seal mugavam liikuda?“ küsis Klaas.

Ka Marek Rannala toonitas, et autot kasutav inimene on teinud lihtsalt ratsionaalse valiku, sest põhimõtteliselt olevat ta autosse sunnitud.

Vaata lähemalt päises olevast videost. Lisainfot "TV3 uudiste" kohta saab SIIT.